Bioloogiline mitmekesisus on inimkonna ühishuvi, sest bioloogiline mitmekesisus on tähtis evolutsioonile ning biosfääri elu alal hoidvate süsteemide toimimisele.
Eelseisval kolmapäeval, 23. novembril esineb Annely Akkermann Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele loenguga, milles kõneleb lähemalt elurikkuse kaitsest Eestis ehk sellest, kuidas elada loodusega kooskõlas.
Akkermann selgitab, et inimtegevuse tagajärjel on bioloogiline mitmekesisus märkimisväärselt vähenenud ning selle protsessi peatamiseks on vastu võetud juba 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal.
Konventsioonist tuleneb ka kokkulepe, mis käsitleb elusrakke sisaldavate geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) ohutut kasutamist ja piiriülest liikumist.
Samal konverentsil, mida nimetatakse ka Maa Tippkohtumiseks, võeti vastu programm Agenda 21, mille peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste käsitlus käesoleva sajandi maalimas, et vältida elukeskkonna degradeerumist ja elutähtsate ökosüsteemide kokkuvarisemist.
Üheksakümnendatest on meie kõnepruugis saanud uue tähendusvarjundi sellised sõnad nagu elurikkus, mis tähendab siis eluslooduse mitmekesisust ja jätkusuutlikkus. Viimasega tähistatakse sellist arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega. „Samasse mõttepilti kuulub ka mõiste „ökoloogiline jalajälg“, mis mõõdab kui palju kulub konkreetse inimese, leibkonna, toote või organisatsiooni kohta globaalhektareid ehk tingühikuid, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile,“ võtab Akkermann oma ettekande sisu kokku peamisega.
Akkermann on korduvalt varemgi Pärnu väärikate ülikooli kuulajatele esinenud. Näiteks mullu veebruaris, olles siis veel riigikogu keskkonnakomisjoni liige, kõneles ta Eesti ja Pärnumaa keskkonnakaitse põhiprobleemidest. 2011/2012. õppeaasta avaloengu pealkirjaks oli “Riik. Pärnu linn. Rahandus.” ja sisuks üldistav kokkuvõte ühiskondlikust korraldusest, mis on tsiviliseeritud maailma lahutamatu osa selleks, et kodanik võiks tunda ennast turvaliselt nüüdismaailma elu keskkonnas.
Urmas Saard