Päev: 15. aprill 2015

Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?

Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht
Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht. Foto: Urmas Saard

„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.

Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.

Loe edasi: Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis ideekavand märgusõnaga “Sõnasalud”, mille autorid on Eve Komp, Kristi Tuurmann ja Grete Veskiväli arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ. Esimese preemia suurus on 3000 eurot.

Eesti Arhitektide Liidu ja Tamsalu valla esindajatest koosneva žürii hinnangul suudeti võidutöös 100 tamme pargi ideed läbivalt ja hästi edasi anda. Lahenduse järgi ümbritsevad tammesid eesti vanasõnu kandvad “vööd”, mis ühtlasi kaitsevad puid. Ka pargipinkidel asuvad vanasõnad on lihtne ja leidlik idee – need jutustavad Eesti lugu ning nendega saab siduda ka eesti keele põlistamise teema.

Peale selge loo olemasolu veenis žüriid võidutöös kogu ala tundlik maastikuline lahendus. See moodustab ümbritsevate aladega orgaanilise terviku ning tekitab pargi sees loomuliku gradatsiooni alates kontsentreeritumast avalikust ruumist väljaku, lava ja hoonega kuni pargi privaatsemate ja metsikumate osadeni. Arvestatud on ka maastikuprotsessiga, st nähakse ette pargi hoolduspõhimõtted (niitmisskeemid). Loomulike niiduaasade rajamine annab pargile väikelinna mastaapi ja optimeerib jooksvaid hoolduskulusid.

“Meil on hea meel, et Tamsalu vald ja Eesti Arhitektide Liit Eesti 100 tamme parkide rajamise algatusega on kaasa tulnud ja tänu neile on saamas teoks esinduspargi rajamine Tamsallu,” ütles Eesti 100 tamme parkide rajamise koordinaator Riina Soobik. “Hindame väga žürii valikut tugeva sõnumiga lahenduse välja valimisel. Loodame, et rajatavasse parki leiavad tee paljud Eesti inimesed ja ka külalised kaugemalt.” Loe edasi: Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Lastefond kaasrahastab ka tänavu vähihaigete laste ja nende perede suvelaagrit

17. – 20. augustini leiab Jõgevamaal juba kolmandat korda aset MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu suvelaager, mille korraldamist toetab 3000 euroga ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

Iga-aastase laagri eesmärgiks on pakkuda onkoloogilisi haigusi põdenud ja põdevatele lastele ning nende peredele võimalust välja astuda igapäevarutiinist, saada täiendavaid haigusega seotud teadmisi ning vahetada mõtteid inimestega, kel on samasugune kogemus.

Samal ajal, kui lapsevanemad osalevad erinevatel koolitustel ja õpitubades, kus oma ala spetsialistid jagavad teadmisi ja annavad nõu vähihaigete laste ja perega toimetulemiseks, saavad lapsed end proovile panna meisterdamise töötubades, loovteraapias ja kunstiringis ning osa võtta mitmesugustest vahvatest mängudest ja võistlustest.

Laagri üks korraldajatest, MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Laine Ütt selgitab, et haiguse tõttu pikaks ajaks haigla- või koduseinte vahele sunnitud peredel kaob tihtilugu side oma tuttavatega ning suurematel lastel võib kaasneda valehäbi oma välimuse pärast. “Laager on just see koht, kus neil on mugav ja mõnus olla. Nad saavad suhelda ning lastel puudub valehäbi, sest kõik teised lapsed on läbi käinud sama raja – kaotanud oma juuksed, pidanud läbi tegema ränki katsumusi, elanud hirmus,” räägib ta. Loe edasi: Lastefond kaasrahastab ka tänavu vähihaigete laste ja nende perede suvelaagrit

Täna algab HITSA hariduskonverents “NUTT* tuleb peale”

Täna algab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud rahvusvaheline hariduskonverents “NUTT* tuleb peale”. 15.-17. aprillini toimuval konverentsil keskendutakse sellele, kuidas tehnoloogia mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel selle abil õppeprotsessi parandada.

“Konverentsi pealkiri viitab sellele, et NUTT ehk nutikas uue tehnoloogia tarbija tuleb haridusse ja see mõjutab tahes-tahtmata ka õppeprotsessi, millega õpetajad ja õppejõud arvestama peavad,” selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige ja konverentsi peakorraldaja Ene Koitla. “Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ja senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.”

Hariduskonverentsi muudab eriliseks asjaolu, et konverentsi esimese päeva ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased eri koolidest üle Eesti. Noorimad esinejad on 3. klassi lapsed, vanimad aga gümnaasiumi lõpetajad. “Noored tutvustavad, kuidas nad tegelikult õpivad, milleks nutitelefone kasutavad ja kuidas kodutöid teevad, aga ka näiteks seda, mis neid õppima motiveerib,” ütles Ene Koitla. “Seega avaneb õpetajatel hea võimalus kuulda ja näha õppeprotsessi õpilaste vaatevinklist.” Loe edasi: Täna algab HITSA hariduskonverents “NUTT* tuleb peale”

Kadrina üllitas Virumaal ainulaadse kokaraamatu

“Kadrina kandi maitsed” – sellist pealkirja kannab Viitna turismitalunik Sirje Kuusiku initsiatiivil kokku seatud ja fotograaf Avo Seidelbergi poolt üles pildistatud ning kujundatud unikaalne kõvakaaneline retseptiraamat.

Oma kulinaarseid saavutusi tutvustavad ja retsepte jagavad selles eesti- ja inglisekeelses raamatus 26 Kadrina kandi tuntud inimest, seltsi ja ettevõtet. Teadaolevalt pole ühelgi teisel Virumaa vallal sellist kodukandi praktilist suveniiri, mis tutvustab nii kohalikku kokandust kui ka ettevõtlust. Andes lisaks võimaluse kodukandi kokandushitte oma käega proovida. Kokaraamatu avalik esitlus toimus teisipäeval, 14. aprillil Kadrina Kirjandusklubi ruumes.

 

Lihavõttepühade ajal loendati üle 140 000 linnu

4.-5. aprillil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 140 000 linnu 150 liigist.

Kassaris Saaretirbil Foto Urmas Saard
Kassaris Saaretirbil. Foto: Urmas Saard

Võrreldes varasematel aastatel samale ajale langenud linnuvaatluspäevadega on see tulemus keskmine. Vaatluste nimekirju kogunes sel aastal ligi kakssada, mille koostamisel osales üle neljasaja inimese.

Üle poole kirjapandud lindudest olid haned, kellel toimus vaatluspäevade ajal aktiivne ränne. Arvukamalt nähti veel metsvinte, naeru- ja kalakajakaid, valgepõsk-laglesid ja kormorane. Paljud vaatlejad nägid just vaatluspäevadel oma selle aasta esimest linavästrikku, punarinda, vainu- ja laulurästast, kivitäksi, kalakotkast, must-toonekurge või mõnda muud saabujat. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid rasvatihane, hallvares, musträstas, metsvint, sinikael-part ja harakas.

Lihavõttepühade kõige haruldasem leid oli juba reedel Räpina lähistel hanede seas nähtud eskimo lagle. Selle linnuliigi looduslik päritolu on meil siiski kahtluse all. Erakordne oli ka söödikänn, keda teadaolevalt pole Eestis nii vara kevadrändel nähtud. Huvitavamate vaatlustena toodi välja veel lindude toidulauda külastanud värbkakk, kormoranide ränne Võrtsjärve ääres, ootamatutes kohtades tedremängud ning meres kala püüdnud saarmas.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikku kokkuvõtet saab vaadata EOÜ veebilehel www.eoy.ee. EOÜ tänab kõiki vaatluspäevadel osalejaid, linnuretkede korraldajaid ning Kristjan Adojaani ja OÜ 5D Visionit elektroonilise vaatlusankeedi loomise eest.

Algas registreerumine Kollase Kassi Suvekooli

Vanemuise teater ootab 13-16 aastaseid noori taas Kollase Kassi Suvekooli. Tänavune suvekool toimub 4.-14. juunil ning sel korral valmib Vanemuise ooperisolistide Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel kümne päeva jooksul ooperilavastus.

Sobiv õpilane on musikaalne ja lauluhimuline. Kuna ooper ei koosne üksnes muusikast ja laulmisest, on vajalik ka näitlejameisterlikkus ja liikumisoskus. Samuti peab olema huvi selle vastu, kuidas sünnib ooperilavastus.

Suvekooli juhendaja Reigo Tamme kinnitusel soovivad nad noortele näidata, et ooper ei ole “kaduv kunst” ega “tolmune teater”. “Ooperit saab luua ka värskelt, uudselt ning tõeliselt noortepäraselt,” lisas Reigo. Koos Rasmusega loovad nad Suvekooli lavastuse jaoks erinevatest ooperisüžeedest ja aariatest koosneva originaallibreto.

Suvekooli õpilased valitakse eelvoorus, mis toimub 8. mail kell 15 Vanemuise suures majas. Eelvooruks tuleb ette valmistada lühike laul ja luuletus või proosapala maksimaalse pikkusega 3 minutit. Suvekooli eelvooru registreerimistähtaeg on 30. aprill. Kandideerimiseks tuleb anda korraldajatele teada on nimi, vanus, kool, elukoht, meiliaadress, telefoninumber ning lapsevanema kontaktid. Eelregistreeruda saab aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Suvekool lõpeb noorte isetehtud lavastuse etendusega 14. juunil kl 18.00. Vanemuine korraldab Kollase Kassi Suvekooli alates 2010. aastast. Varem on suvekooli raames valminud draamalavastused ja muusikalid, ooperižanris pannakse end proovile esmakordselt.