Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub talvisele kokkutulekule

Eesti Ökokogukondade Ühenduse talvine kokkutulek keskendub sel nädalavahetusel globaalse majanduse alternatiividele.

Traditsiooniline kogukondade kogunemine leiab aset Kihlepa külamajas, Audru vallas, Pärnumaal.

Seekord on ökokogukondade talvine kokkutulek 2-päevane. Raamatu “Globaalpohmelus” autor Kaupo Vipp teeb ülevaate oma raamatus kajastatud teemadest, jagab teaduskäsitlustel ja majandusprognoosidel põhinevat selgitust, miks on ökokogukondlik eluviis tulevikus mitte lihtsalt üks eluviis teiste hulgas, vaid ainuvõimalik eluviis üldse!

Õieterapeut, taimetark ja ökokogukondliku eluviisi viljeleja Mercedes Merimaa räägib söödavatest taimedest looduses ja ravitsemisest (õieteraapiaga tegelenud 20 aastat) ning juhendab töötuba Varemerohu juure tinktuuri valmistamisest ja värske varemerohu juure kasutamisest.

EÖÜ juhatuse liige ja kogukond “Väike Jalajälg” liige Krista Noorkõiv jagab oma muljeid reisidest Saksamaa ökokülasse “Sieben Linden” (ja kursusele Inspiring Change), Damanhuri ökokogukonda Itaalias ning Templehofi kogukonda Saksamaal. Oma rännakul keskendus Krista majandusliku aspekti uurimisele ökokülades: kuidas on üles ehitatud inimeste rahaline panustamine erinevatesse kogukondadesse ja mis tähendust on seal eraomandil.

Kokkutulekul arutleb ühendus ka oma 3 aasta tegevussuundade üle. Tehakse ülevaate 2014. aastast, mis oli organisatsiooni senini kõige edukam tegevusaasta. Samuti kuuleb ökokogukondlikust liikumisest Eestis ja Euroopa ökokülade ühenduse GEN Europe tegemistest, mille liige on ka EÖÜ.

Programmiga saab tutvuda siin!
Jälgi ka Facebookis!

Kokkutulek toimub ühenduse projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel antakse Eesti maaelu arengukavast väikeste põllumajandustootjate arendamiseks kuni aastani 2020 kokku 30 miljonit eurot.

“Riigi strateegiline eesmärk on soodustada maapiirkondades elavate inimeste toimetulekut ja töökohtade teket. Väikeste põllumajandusettevõtete arengutoetus aitab sellele oluliselt kaasa,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Nii suuremahulist programmi väikeste põllumajandustootjate arengu soodustamiseks pole varem olnud,” rääkis Padar.

Loe edasi: Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

ProgeTiigri õpilaskonkursil võidutsesid Lõuna-Eesti koolid

HITSA ProgeTiigri õpilaskonkursi “Tuleviku õpperuum 2050!” finaalüritusel selgusid parimad tehnoloogia loovtööd. Finaali jõudis koole kõikjalt Eestist, enim esikohti noppisid Lõuna-Eesti koolid.

Finaalis osales kokku 40 kooli, auhinnalisi kohti saavutasid 27 kooli meeskonnad. Töid hinnati viies kategoorias ning kolmes vanuserühmas. Kümnest väljaantud esikohast seitse läksid Lõuna-Eestisse: Viljandi Jakobsoni Kool, Konguta Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Hiie Kool, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Põlva Ühisgümnaasium ja Haanja Kool. Noorimad esikoha omanikud on Kohtla-Järve Buratino lasteaiast.

Enim pälvisid auhinnalisi kohti Konguta Kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Tartu Hiie Kooli ja Viljandi Jakobsoni Kooli meeskonnad. Rahva lemmikutena paistsid silma Väätsa Põhikooli ja Tallinna Õismäe Vene Lütseumi meeskonnad.

Mobiilsete äppide kategoorias esikoha võitnud ning rahva lemmikuks hääletatud Konguta Kooli meeskonna juhendaja ning koolidirektor Liina Tamm kommenteerib oma õpilaste edu: ” Äpp, mille õpilased programmeerisid, räägib meile valla ajalugu ja tutvustab Konguta valla vaatamisväärsuseid.” Liina Tamme sõnul on laste vaimustus õpetajatesse kandunud ja vastupidi: “Meile meeldib tehnoloogia, sest see ongi tulevik. Eesti kool on lõpmatult huvitav koht, seal on praegu nii palju võimalusi.”

Konkursitööde hindamine toimus kahes osas. Avaliku hääletuse tulemusel selgusid rahva lemmikud, žürii hinnangute põhjal kujunesid konkursi võitjad. “Võistlustöid vaatasime sellise innovaatilise pilguga, et kas ja kuidas võiks tulevikus need lahendused inimestele kasulikud olla,” selgitas žürii liige ning Eesti koolirobootika eestvedaja Ramon Rantsus.

“Tore on näha, et tehnoloogia huvitab Eestis nii paljusid koolilapsi, oleme tänulikud, et oma asjalikud ideed teoks tehti. See pole olnud pelgalt võistlus, vaid võimalus innovaatilisi ja kasulikke ideid ellu viies targemaks saada,” ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. “Kes sel aastal võistlusest kõrvale on jäänud, siis kutsume kindlasti järgmisel korral osa võtma!”

HITSA ProgeTiigri õpilaskonkurss toimub ka 2015/16. õppeaastal, töid saab konkursile esitada taas järgmise aasta alguses.

ProgeTiigri õpilaskonkursi auhinnatud tööd leiab SIIT. Pildigalerii ProgeTiigri finaalüritusest leiab SIIT.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) ProgeTiigri programm on keskendunud tehnoloogiahariduse lõimimisele õppetöösse, eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad.

Kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijad on selgunud!

Neljapäeval, 29. jaanuaril kiitis vabaühenduste liit EMSL koos Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijaid, kelleks-milleks on Riina Raudne, Tiit Toots, Andres Laisk, Lasnaidee, kampaania “Ukraina heaks”, Telliskivi loomelinnak, Pardiralli ja puudega inimese hääl.

Lilletseremoonia Riigikogu valges saalis koos Eiki Nestori, Tarmo Jüristo, Triin Toomesaare ja Marten Kuningaga algab kell 13.

Loe edasi: Kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijad on selgunud!

Muuseumiöö 2015 teema on “Öös on muusikat”

Muuseumide kaart 2014. Vaata interaktiivset kaarti!

Üle-eestiline muuseumiöö toimub tänavu 16. mail ning kannab pealkirja “Öös on muusikat”. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud Muusika-aastast: “Tänavune teema pakub väga põnevaid tõlgendusvõimalusi. Muuseumid kutsuvad sel ööl avastama märkama vaikust ja helisid meie ümber, mõtlema sellele, mis on akustika ja kuidas kõrv helisid vastu võtab. Ja kindlasti tuleb juttu eesti heliloojatest, muusikutest ja meie laulukultuurist.”

Veebruarist algab muuseumiöö kõige populaarsema osa, öö eriprogrammide ettevalmistamine – see, mis igas muuseumis täpselt toimuma hakkab, selgub märtsi lõpuks. Programmis osalevad muuseumid – neid on varasematel aastatel olnud üle saja – avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Igal aastal on muuseumiööl oma uksed lahti teinud ka järjest suurem arv arhiive, galeriisid, kirikuid – üht või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevaid organisatsioone.

Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks “Öös on asju”, 2010. aastal “Öös on lugusid”, 2011. aastal “Öös on aardeid”, 2012. aastal “Öös on kino”, 2013. aastal “Öös on inimesi” ja 2014. aastal “Öös on tähti”. Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist.

Talvepealinn Otepää viib läbi kuuendat Euroopa Saunamaratoni

Euroopa Saunamaraton 2014

Talvepealinnas Otepääl viiakse 22. veebruaril 2015 läbi saunaorienteerumise võistlust -Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratonile eelregistreerimine kestab 22. jaanuarist kuni 10. veebruarini 2015 e-postiaadressil:  saun@otepaa.ee, kuhu tuleb märkida võistkonna nimi ja liikmete nimed. Registreerimine on tasuta.

Saunamaratoni start antakse 22. veebruaril Kääriku Spordikeskusest kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00-ni. Finiš on avatud kella 17.00-ni Kääriku Spordikeskuses. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Sirje Ginter, Otepää kultuurijuht ja Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja ütles, et peaauhinnaks on OÜ Lemmikmees kümblustünn. Ainult naistest koosnevale võistkonnale on auhinnaks OÜ Stylewood tünn.

Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Saunalised kinnitavad oma allkirjaga, et nende tervis lubab saunatada. Loe edasi: Talvepealinn Otepää viib läbi kuuendat Euroopa Saunamaratoni

Piksepühä pidäminõ Haanihn

Piksepühä pidäminõ Haanihn 4. veebruaril 2015.

Kell 10 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise
lepingu tegemine.
Kell 19 Iloõdak Haani rahvamajahn.

Pilli mängva ja laulva TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia edimädse kursusõ
tudengi: Ann Maria Piho (kannõl), Katariina Tirmaste (flööt), Martin Vill
(saksofon), Siim Saarela (kitarr), Liisi Pley (kromaatiline kannõl).

Päält kontsõrti tands. Pikseühä tegemiseq um priiq!
Kõik hääq inemiseq um oodet,

Kõrraldas Haanimiihhi nõvvokoda
Kontakt 508 7759
Ürituse leht Facebookis!

Korteriühistuid vajavad ka väiksemad asulad, mitte ainult suured linnad

Kortermajade korrashoiu probleem pole ainult linnade mure – Eesti väikeasulate kortermajad vajavad samuti korrashoidmist, kuid pahatihti pärsib seda ühistute puudumine. “Ka endistes kolhoosikeskustes, kus elanikke on, tuleb majad korda teha ning lihtsam on ühistud ära moodustada elanikel, kui oodata aastani 2018, mil need riiklikult moodustatakse,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema sõnul mängib aga väga suurt rolli ka kohaliku omavalitsuse tugi. Korteriühistud omakorda kujutavad omavalitsusele head partnerit, kellega ühistel plaane ellu viia,” rõhutas ta kahepoolse koostöö tähtsust.

Samal teemal arutleti ka nädalavahetusel Eesti Korteriühistute Liidu seminaril Alatskivil. Seminari juhi, EKÜL Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiiseni sõnul võiks väiksemates kohtades samuti ühistute loomisest siiski huvitatud olla. “Korteriühistus saab ühiselt teha ka neid maja korrashoiuks tarvilikke töid, mis muidu osutuksid liiga kalliks. Niisamuti aitab ühistu riske hajutada,” lisas ta. Mattiiseni sõnul tasuks ühe asula mitmel korrusmajal ka üheskoos plaane teha. “Ühistud võiks ühisel kaaluda ju majade juurde ühiselt parklate, mänguväljakute jms rajamist,” leidis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Urmas Mardi sõnul tuleb aga ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. “Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse – iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,” rääkis ta. “Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud – nõudlus ületab pakkumise,” märkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Eesti Korteriühistute Liit
Tel: +372 627 5740

Haanjamaa käsitööhuvilised tutvuvad makrameega

Head käsitööhuvilised!

Järgmine käsitöökohtumine toimub juba sel pühapäeval, 1. veebruaril kell 13 Plaani Lodge’is. Sel korral tutvume makrameega. Huvilistel palun kaasa võtta (linast) nööri või tugevat lõnga (jämedus valige vastavalt soovile, peenema nööriga saab väiksemaid ja peenemaid asju, nt prossi teha).

Kohtumiseni Plaanil!
Kärt Salumets
5399 8609

Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

roland jupiter2. veebruaril avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis järjekordne muusika-aastale pühendatud näitus “Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust. Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust”.

Eesti helilooja, produtsendi ja instrumentalisti Sven Lõhmuse erakogust ja plaadifirma Moonwalk kogust on näitusel väljas üle 20 instrumendi – süntesaatorid ja üks trummikomplekt. Näha saab praegu kasutusel olevaid ja tuntud kollektiivide (Laura, Mr. Happyman, Black Velvet jt.) esinemistel kasutatud süntesaatoreid ning vanaduspensionil olevaid või pigem kodusesse majapidamisse sobivaid pille. Eksponeeritakse Jaapanis, USAs, Rootsis, Eestis jm. toodetud süntesaatoreid, millest vanimad on valminud 1970ndatel ning uusim 2014. aastal.

Samas saab vaadata Rahvusraamatukogu muusikakogu väljapanekut parimaks tunnistatud Eestiga seotud plaatidest. Näeb Eesti Popmuusika Aastaauhinna “Kuldne Plaat” laureaate ning Eesti Muusikaauhindade konkursi võidutöid, mille valib žürii ning tunnustab lisaks popmuusikale etno-folgi, džässi-bluusi ja klassikalise muusika kategooria paremaid. Eksponeeritakse ka aasta kooriplaate ning plaate, millel esinenud Eesti muusikutele on osaks saanud rahvusvaheline tunnustus Grammy. Loe edasi: Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate