5 aprill 2014 Archives

Moerevolutsiooni päev küsib: kes su riided tegi?

24. aprillil toimub esimest korda ülemaailmne moerevolutsiooni päev. Kutsume kõiki moetööstuse, keskkonna või arengukoostööga seotud organisatsioone sel päeval korraldama mõne teemale tähelepanu pöörava ja silmi avava aktsiooni.

Aasta tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi, kellest paljud olid rõivavabriku töötajad. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.

Üle maailma on moe- ja tekstiilitööstusesse kaasatud miljonid inimesed puuvillatootjatest edasimüüjateni. See on üks kõige suurematest tööandjatest maailmas. Samuti on see üks suurimat keskkonnamõju tekitav tootmisharu. Igaüks meist on sellega tihedalt seotud riiete kaudu, mida me kanname. Kui paljud meist aga teavad, kus ja kuidas meie riided tegelikult valmivad?

Moerevolutsiooni päev, mida tähistatakse enam kui 50-s riigis, küsib “Kes minu riided tegi?“. Selle küsimusega soovitakse kutsuda sadu tuhandeid inimesi mõtlema, mis on moe tegelik hind ja peidetud kõrvalmõjud. Nii on võimalik märgata, et positiivsed muutused on võimalikud ning selle nimel tõhusamalt tegutseda. Moetöötus saab olla inim- ja keskkonnasõbralik ning väärtustada seejuures nii loomingulisust kui kasumlikkust.

Lisaks organisatsioonide ettevõtmistele kutsutakse moerevolutsiooni päevast osa võtma kõiki, keda huvitab, kust on tema riided pärit. Selleks tuleb mõni riideese seljas pahupidi keerata, et kõigile oleks näha, kes ja kus on selle tootnud. Fotojäädvustuse osavõtust saab üles laadida sotsiaalmeediasse märkega #insideout. Fotode abil on hiljem võimalik kokku lugeda, kui palju inimesi soovib teada, kuidas on nende riided toodetud.

Rohkem infot Moerevolutsiooni päeva kohta:

www.facebook.com/fashionrevolutionestonia

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaud

Barutost sai täna vabatahtlike päästjate patroon

Laupäeval, 5. aprillil, Sangastes toimuval Päästeliidu üldkogul saab Kaido Höövelsonist, Barutost, Päästeliidu ning kõigi vabatahtlike päästjate ja merepäästjate patroon. Täna peab Päästeliit Sangaste lossis igakevadist üldkogu, kus tehakse eelmise aasta kokkuvõtteid, peetakse plaane edaspidiseks, suheldakse aktiivselt üksteisega, tutvutakse uue tehnikaga ning saadakse praktilistele küsimustele vastuseid nii vabatahtlike kui kutseliste spetsialistide käest. Kohal on pea 100 inimest üle Eesti tegutsevate vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate esindajatena, kelle meeskondades kokku on tegutsemas üle 1200 vabatahtliku. Kaido Höövelson on andnud nõusoleku hakata Päästeliidu patrooniks, olles nii kõigi Eesti vabatahtlike päästjate ja merepäästjate eestkostjaks ning toetajaks. Baruto on Sangastes kohal ja valmis kõigi soovijatega kätt suruma. Vabatahtlike päästjatega kohtuma on lubanud tulla ka siseminister Hanno Pevkur.

Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon ning oma liikmete avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks 2010. aastal asutatud mittetulundusühing.
Tänaseks on Päästeliidul 82 liiget, 91 maapäästekomandot ja 21 merepäästemeeskonda. Kokku on päästeliitlasi üle 1200.

Rait Killandi,

Kaberneeme vabatahtliku päästekomando pealik

Päästeliidu nõukogu esimees

Täna on Peterburis eesti keele päev

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.

Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.

Rein Joamets

Võrumaa kultuurikojas tutvustatakse esmaspäeval Ukraina kultuuri

Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda

Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.

Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.

Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.

Aastast 1999 osaletakse ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE. Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis. Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).

Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast – Vaalan Yhtenäiskoulu ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal meie ja saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu