Kaplinski Jaan,
kirämiis
Mõni aastak tagasi ma kai, et Eestimaale om tulnu pall’o egätsugutsit lippe: bensujaamul omma lipu, kaubamaiul omma lipu, kinkäl kõigil viil. Tull’ mõte, et Eestimaa omgi nigu rohkep egätsuku äriseltse ja firmade käsih, omgi rohkep näide ku eesti rahva uma.
Rahvuslipp vai riigilipp, tuu vana hää trikoluur om illos lipp, a timä kõnelas toda, et om olemah Eesti riik ja rahvas. A tollest, et Eestih om mitut muudu rahvast, omma saarlase ja setokese, virulase ja võrokese, tuu vana hää lipp joht ei ütle. Tä om riigilipp, ei ole kodolipp, maalipp.
Tarto-Võro suurtii pääl om sildikene «Vana Võromaa». Tuust sildist sõida ma egä nätäl müüdä, ku Saberna poodih käü. Ja sis ma mõtle, et võissi Saberna poodi man ka olla üts lipp, miä kõnelesi, et olemi jo Võromaal.
Võro liinah võissi ka riigi ja liina lipu man mõnel kotsil tuu vana Võromaa lipp olla. Mu meelest piässi tuu lipp olema just vana Võromaa lipp, niida, et Põlva vai Hargla inemise ka võissiva tedä umas pitä ja üles nõsta.
Mu vanaesä om peri Eoste küläst Põlva lähkölt, a suguseltsih ei ole konagi peet hinnäst põlvakeisis, iks võrokeisis, umma kiilt võro keeles.
Mi aol om umandus (omand) küll nigu suur ja tähtsä asi, a seo tähtsä as’aga om nii, et egälütel om inäpvähäp sammamuudu umandus. Ole-i suurembat vahet, kas inemine eläs Viruh vai Võrol, Hiiumaal vai Inglismaal, as’a omma väegade üttemuudu. Samasugutse autu, ii-päädi ja aifõuni, läpäkä ja leevämassina. Sis omgi hää ja illos, ku meil om ka midägi, mis om inne mi ja ei kinkägi tõse uma. Uma kiil, uma lipp, uma nimi, uma pere…
Nii et luuta om, et ilosal suveaol joba saami Võromaal nätä inemiisi uma lipu all Umma pito pidämäh vai mõnda Võromaa seltskunda tuu lipuga kohki marsmah vai timä all laulu vai tandsu löömäh.
Uma Leht