Eesti kaart uue jahiseaduse veebilehel on täis tipitud punaseid täppe. Need on katastriüksused, mille omanikud soovivad keelata oma maal jahipidamise.
Käimas on protestiaktsioon, või nagu nimetab selle algataja Eesti Erametsaliit – hoiatusaktsioon. See kulgeb üsna vaikselt ja rahulikult, lihtsalt punaseid täppe tuleb kaardile juurde.
Rapla maakonna pindalast on aktsioonist haaratud seitse protsenti. Sellega on maakond Pärnu, Saare, Viljandi ja Valga maakonna järel viiendal kohal. Esirinnas on Pärnu 17 protsendiga.
Aktsioon on käimas maist alates. Raplamaa Sõnumite toimetusse jõudis see n-ö kõrvalteed pidi. 19. juunil ilmus lehes lugu „Jahimehed ja maaomanikud veetsid laupäeval lõbusalt aega”. Nagu pealkirjast aimata võib, polnud selle artikli eesmärk probleeme sügavuti lahata või veel enam, tüli õhutada. Ometi tõusis selle loo tulemusel taas pinnale juba aastaid lahendust ootav vastuolu – nende vahel, kes kõnealuses loos üheskoos lõbusasti aega veetsid.
Loos kõneleb Valtu jahiseltsi esimees Viktor Reino. Ta kiidab Raplamaa maaomanike ja jahimeeste head läbisaamist, kuid lisab, et vastuolusid tekitab uus jahiseadus, mille eelnõu Riigikokku minekut ootab. Probleemi algatajana näeb Reino rikkaid maaomanikke, kes on uue jahiseaduse n-ö mootoriks. Oma osa on Reino hinnangul siin ka Eesti Erametsaliidul, kes tema sõnul oskab hästi mõjutada keskkonnaministeeriumit.
Vaatamata väidetavalt heale mõjutamisoskusele ootab uus, Euroopa õigusruumiga paremini kooskõlas olev jahiseadus juba neli aastat valmimist ja vastuvõtmist. Nõnda jõudiski Erametsaliit sinnamaani, et algatas aktsiooni jahipidamise keelamiseks, kuni võetakse vastu uus, maaomanike huve arvestav jahiseadus.
„Kas selline aktsioon pole siis ministeeriumi mõjutamine?” küsib Viktor Reino.
Tema hinnangul toob aktsioon kaasa mitmeid ebameeldivusi: kui nendel maadel enam jahti ei peeta, suureneb ulukikahjustuste hulk; suureneb ka ulukite ja autode kokkupõrkeoht. „Kes kompenseerib need kahjud?” küsib Reino.
Vivika Veski. Loe pikemalt 7. juuli Raplamaa Sõnumitest