Tegu õpetab, mitte sõna

Aasta alguses Võrus kodanikualgatuse korras tegutsemist alustanud Terve Pere Kooli loengusari „Eelkooliealine laps“ on olnud sedavõrd menukas, et esialgse plaani järgi peetud kolm loengut saavad täiendust. Kogenud pedagoogi, ema j avanaema Heli Kudu loeng lapse kõne arengust toimub 17. märtsil Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 11. Kevadveerand lõpeb 31. märtsil Rosmal.

Terve Pere Kooli koolipäevad on olnud rahvarohked ning sisutihedad, tõstatades palju erinevaid väikelaste kasvamisega seotud teemasid ning küsimusi, millest mitte kõik ei ole ajanappusel oma vastuseid saanud. Seekordsel kohtumisel pöörataksegi eritähelepanu just loengutes üles kerkinud küsimustele ning arutelule. Lisaks lapse arengut käsitlevatele küsimustele ootavad Terve Pere Kooli eestvedajad ka aktiivset arutelu Võru waldorflasteaia loomise teemal.

Jätkame siinkohal tagasivaatega eelmisele Terve Pere Kooli loengule, mis toimus 25. veebruaril. Kui esimese tunni teemaks oli matkimine ja õppimine ning teine koolitund keskendus teleri ja arvuti rollile ning mõjule. Õppimine eelkoolieas toimub kaudsel viisil läbi matkimise ja eeskuju. Koolipäeval esinenud Heli Kudu sõnul toimub viljakas õppimine lastel peamiselt alateadlikult, sest väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks veel kättesaadavad. „Eelkoolieas on laps üleni oma keha kujundamises. Alles peale hammaste vahetumist ja kehalist sirgumist vabanevad lapses jõud, mida saab otseseks õppimiseks kasutada,“ jagab Heli Kudu.

Laps hakkab oma mina kogema alles siis kui ta on õppinud käima ning rääkima. Sõnad saavad mõtestatuks ja moodustatakse mõisteid. See on alus mõtlemise arenemiseks.

Heli Kudu kirjeldab: “Inimese esimese seitsme eluaasta jooksul liigub kogu maailma teadvustamise ja õppimise protsess järgmises suunas: tahe – tunne – mõte. Tegutsedes tekivad ja mitmekesistuvad tunded, mis kutsuvad esile mõtted ja kui mõtted juba teadvustuvad, siis saab neid igapäevaelus teadmistena kasutada. Antud järgnevus inimese arenemise protsessis annabki meile võtme lapse kasvatamiseks eelkoolieas.“

Matkimine on väikelapsele tegutsemiseks inspiratsiooniallikas, ainult tegutsevatelt täiskasvanutelt õpib laps elu. Kui täiskasvanud teevad oma argitoimetusi positiivses õhkkonnas ning armastavas tähelepanus lapse vastu, siis see on parim võimalus väikelapsel õppida ning igakülgselt areneda. Koos täiskasvanuga tegutsemine on väikelapse õppimise alus – tegu õpetab, mitte sõna. Tegevusi tehes areneb keskendumisvõime, liikumine ja käteosavus. „Lapsed vajavad isiklikku kogemust, mitte õpetussõnu, abstraktseid seletusi või telekas nähtud loodusfilmi, “ teab Heli oma kogemustest.

Lasteaialapse põhitegevus on mäng ja see arendab, õpetab teda parimal viisil. Mängus tegutseb laps oma võimete piiril ja on huvitatud alateadlikult enda pidevast arendamisest. Mängides areneb motoorika, sotsiaalsus, kõne, keskendumisvõime, fantaasia, kujutlusvõime, mote liikuvus, võime mõista teiste soove ja ise olla mängu organiseerija jne. Ühismängud on laste tõeline elu ja täiskasvanuks kasvamine.

Õppimiseks ehk arenguks on vajalik:
• Rõõmus loominguline õhkkond
• Huvi tegevuse vastu, nii lapsel kui kasvatajal
• Lapse vabatahtlik osalemine
• Jõukohased, lapse võimetele vastavad ülesanded
• Matkimisväärsed täiskasvanud
• Rütmiline kordus, mis annavad turvatunde ja võimaluse uusi oskusi harjutada.
• Vaba aega mänguks õpitu kasutamiseks ja omandamiseks

Väga tähtis on, et väikelapse meeli ei koormataks muljetega üle. On oluline, et last ümbritsevad täiskasvanud teadvustaksid, et meie vastutame lapse muljete eest. Väikelapse meeled on ärkveloleku ajal täielikult avatud, ta ei suuda end kaitsta. Avatud meeltega keha on avatud kõikidele muljetele, mis tulevad ümbrusest ja kõik need muljed kujundavadki keha, organsüsteeme, sest just vanuses 0-7(9)eluaastat on organite arengu kõige intensiivsem aeg. Lapseeas kujunenud organid teenivad meid kogu elu. Seepärast ei tohi väikelaste närvisüsteemi ülekoormata liigsete meeleärritustega, emotsioonidega, vajadusega liigselt mõelda, otsustada.

Liigvarajane intellektuaalne tegelemine lastega võtab otseselt jõudu kasvamiselt, ning terve keha jääb võimalikul parimal viisil välja arenemata. Väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks väikelapseeas kättesaadavad. Need omadused on veel peidetud lapse keha kasvamisse. Läbi kehalise aktiivsuse on nende võimete arendamine võimalik ja vajalik.

31. märtsil on kõik huvilised oodatud Johannese Kooli ja Lasteaia avatud uste päevale Põlva külje alla Rosma külla. Terve Pere Kooli esimese kevadveerandi lõpetame seal Heli Kudu loenguga laste joonistustest. Kohapeal võimalik tutvuda üle 20 aasta tegutsenud waldorfkooliga ning hubase lasteaiaga, mis on selles majas lastele avatud juba 8 aastat.

Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.

Terve Pere Kooli tegemiste kohta leiab infot ka http://www.facebook.com/events/308922329154594/

Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 56695364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 5101819