Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus. Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.
Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.
Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.
Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht.
Viljandis eksponeeritakse Ungari naivismi klassikute teoseid, varasemad pildid pärinevad 1930. aastatest. Näituse üks pärle on kõhklemata András Süli (1896-1969) looming. Süli oli ametilt korvipunuja, kes pühendus kunstile 1933. aastal. Ta maalis kuni 1938. aastani, kuid leidmata vähimatki tunnustust, viskas ta suurema osa maalidest tulle ja enam pintslit kätte ei võtnud. 1960. aastate lõpus taasavastati tema looming ning oma surma-aastal esines ta Rahvusvahelisel Naivistide näitusel Bratislavas. Süli säilinud pärandisse kuulub umbkaudu kolmkümmend teost.
Näitus jääb avatuks kuni 8. jaanuarini 2012. Näitus on Kondase Keskuse jaoks koostatud Ungari Naivismimuuseumi kogude põhjal ja selle on Eestisse toonud Ungari Instituut.