Silt: väitlemine

Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik

Martin_Harvardi_väitlusklubis
Foto: Martin Harvardi ülikooli väitlusklubis

Neljapäeva (03.01.2013) hilisõhtul lõppenud ülikoolide maailmameistrivõistlused väitlemises võitis individuaalarvestuses eestlane Martin Kiik.

Väitlemine on õpilaste ja tudengite intellektuaalne võistlus, kus osalejad peavad piiratud aja jooksul kohtunike ees veenvalt põhjendama oma argumenteeritud seisukohti etteantud teemal. Väitlemises hinnatakse võrdselt nii mõtlemise- kui eneseväljenduse oskuseid. Väitlejad õpivad kiiresti ja analüütiliselt mõtlema, oma mõtteid täpselt sõnastama ja veenvalt publikule esitama. Väitlusega tegeletakse Eestis 1994. aastast Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel, 2011. aastast on väitlusõpetus ka riiklikus põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavas.

WUDC (World Universities Debating Championship) on maailma suurim akadeemilise väitluse turniir. Käesoleval aastal Berliinis toimunud 33. maailmameistrivõistlustest võttis osa 392 kaheliikmelist võistkonda ehk 784 väitlejat 82 riigist, lisaks kohtunikud ja korraldajad.

MM-l teatakse teemad 15 minutit enne väitluse algust, käesoleval aastal väideldi näiteks allolevatel teemadel:

– Rahvusvahelised arenguorganisatsioonid (nt Maailmapank) ei tohiks rahastada loodusressursside kaevandamist korrumpeerunud riikides.
– Kiiresti kasvava elanikkonnaga riigid peaksid andma igale täiskasvanule kaubeldava loa ühe lapse saamiseks.
– Euroopa Liit peaks anulleerima Kreeka riigivõla.
– Sõduritel peaks olema lubatud keelduda sõjalistel missioonidel osalemisest moraalsetel kaalutlustel.

Väitlemine toimub inglise keeles ning kuna keele valdamisel on suur roll väitluse tulemuses, siis peetakse eraldi arvestust inglise keelt emakeelena kõnelevate, teise keelena kõnelevate ja võõrkeelena kõnelevate võistkondade ja väitlejate osas. Igas kategoorias selgub maailmameister nii võistkondlikult kui individuaalarvestuses. Loe edasi: Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik

Toimub kommunikatsioonioskuste tõstmise koolitus

Eesti Väitlusseltsi koolitus kutsub vabaühenduste esindajaid osalema ühepäevasel koolitusel “Vabatahtlike kaasavate vabaühenduste kommunikatsioonioskuste tõstmine”. Koolitused toimuvad veel kaks korda Tartus ja kord Pärnus ning on suunatud nendele vabaühendustele, kes soovivad värvata endale vabatahtlikke oma tegevuse edendamiseks.

Koolituse läbinud osalejad:

– omavad baasteadmisi kommunikatsioonist vabatahtlike värbamiseks ja suhtlusest meediaga;
– oskavad oma ühenduse sõnumit struktureerida, hinnata selle sisulist tugevust ning sõnumit kiirelt ja põhjendatult esitada;
– mõistavad vabaühenduste turunduse põhimõtteid ning oskavad teha teadlikke valikuid turunduskanalite valimisel;
– on läbi mõelnud oma ühenduse sõnumid vabatahtlikele, keda nad
soovivad oma töösse kaasata ning oskavad lähtuvalt vajadusest valida vajalikke värbamiskanaleid ja –viise;
– on koostanud oma vabaühenduse vabatahtlike värbamiskava ning saanud sellele tagasidet.
Loe edasi: Toimub kommunikatsioonioskuste tõstmise koolitus

Eile selgusid keskkoolide Eesti meistrid väitlemises

Võistkond Elenchus finaalis kõneks valmistumas. Foto: erakogu

Pühapäeval, 8. aprillil selgusid Jõhvi kontserdimajas 2012. aasta keskkoolide Eesti meistrid väitlemises. Värsked Eesti meistrid õpivad Tallinna Inglise kolledžis.

Finaalis võtsid üksteiselt mõõtu tänavuse turniirisarja kõik eelnevad etapid võitnud Pärnu ühisgümnaasiumi ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi võistkond Ühisel Jõul ning Tallinna Inglise kolledžit esindav Elenchus. Tasavägise finaaliväitluse võitis kohtunike häältega 3:2 Tallinna meeskond koosseisus Rene Kukk, Deivi Õis ja Anette Vetik.

Värske Eesti meistervõistkonna liige Rene Kukk vaatas tagasi eilsega lõppenud meistrivõistluste sarjale: “On olnud väga tihe ja kiire võistlusaasta. Tihti on olnud keeruline tasakaalustada koolitööd ja väitlusteks valmistumist. Konkurents etappidel oli tugev ja osales palju meeskondi, kes olid võimelised tiitlile pretendeerima.”

Kokku osales sel õppeaastal toimunud kolmel meistrivõistluste etapil 180 väitlejat: 60 võistkonda üheksa Eesti linna 30 koolist.

Finaali teemaks oli “Sõjatehnika arendamine toob ühiskonnale kasu”.

Igas väitlusvõistkonnas on kolm liiget, kuid peale nende töötas võitjatiimi taustal veel kuueliikmeline treenerite ja nõuandjate meeskond. Õpetajatest ja tudengitest treenerite kõrval on kõiki Eesti väitlejaid sel hooajal turniirideks valmistumisel teemaloengute pidamisega aidanud endine õiguskantsler Allar Jõks, endine sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse peaspetsialist Christian Veske ja TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma.

Meistrivõistluste toimumist toetasid haridus- ja teadusministeerium, hasartmängumaksu nõukogu, Kalev, Premia ja Aura. Etapp toimus teadusaasta puhul korraldatava EVSi õpilasvõistluse “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” raames.

Väitlusseltsi kõnevõistlus organidoonorlusest kolis YouTube´i

Eesti Väitlusselts kutsub kõiki kooliõpilasi osalema võistlusel  “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” , mis koosneb noorte arvamuste avaldustele õhutamisest nii kirjalikult kui suuliselt.

Võistluse üks osa on esseekonkurss , kus nii õpilastel individuaalselt kui klassidel ja tervetel koolidel on veel pea kuu jagu aega saata Eesti Väitlusseltsile oma essee  või probleemilahenduse vormis hinnang Eesti energiamaastiku olukorrale. Oodatakse mõne meie elektritootmises valitseva probleemi tuvastamist ja võimalikke lahendusi antud probleemile ehk siis plaani, kuidas saaks ja peaks Eesti energiamaastik välja nägema selleks, et probleeme ei oleks ja kõik oleks rahul.

Võistluse teine osa on aga kõnevõistlus. “Me arvame, et häid kõnesid osatakse teha igas Eestimaa nurgas, seega otsustasime teha võistluse internetipõhiseks,” kirjeldavad otsust korraldajad. 

Väitlusselts loob YouTube’i keskkonda varjatud konto, kuhu kõik osalejad saavad kuu aega kestva online kõnevõistluse jooksul üles laadida oma koduste vahenditega (telefon, fotokas, veebikaamera, videokaamera, vahet ei ole) lindistatud 3-5 minuti pikkuse veenmiskõne.  “Kõnet pidada on tegelikult imelihtne, selleks ei pea olema kogenud väitleja, seega võta kindlasti osa kui sul teema kohta midagigi öelda on! ”

Kõnevõistlusele oodatakse arutelusid teemal, kas organidoonorlus peaks olema kohustuslik. Elundisiirdamisega on Eestis tegeletud juba 1968. aastast, kui Maarjamõisa haiglas viidi esimest korda läbi neerusiirdamine. Praeguseks on kokku ligi 1000 inimest saanud abi kellegi teise neerust, maksast või 2010. aastal alustatud kopsusiirdamistest. Kahjuks aga valitseb nii Eestis kui Euroopas laiemalt suur siirdamiseks kättesaadavate inimorganite puudus. See tähendab, et elupäästvat operatsiooni tuleb mõnel puhul oodata kuni 6 aastat, kuid sobiv doonor võib jääda ka sootuks leidmata.

Võistlustööd tuleb laadida üles YouTube’i keskkonda ja video veebilink saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee Konkursi tähtaeg on 19. veebruar.