Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.
Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.
2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.
Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.
Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.
Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.
Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
