seakatk

Sel suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur

Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad Foto Urmas Saard — Foto: Urmas Saard

Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) kogunes reedel riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati valmisolekut võimalike seakatku puhangute tõrjumiseks seakatku leviku kõrgajal eeloleval suvel.

Komisjon leidis, et oht uuteks taudipuhanguteks on tänavu suvel väga suur. “Septembri lõpust alates pole kodusigade hulgas uusi taudijuhtumeid olnud, kuid peame arvestama selle haiguse hooajalise iseloomuga. See tähendab, et tänavu suvel on oht uuteks puhanguteks sama suur kui aasta tagasi,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

“Teeme suveks valmistumisel teavituskampaaniat nii jahimeeste, seakasvatajate kui elanikkonna seas, et tõsta teadlikkust seakatkuga seotud riskidest. Samuti oleme tõhustanud järelevalvet ja plaanime veel enne suve seakasvatajaid kontrollida, et veenduda rakendatavate bioohutusmeetmete asjakohasuses,” ütles Halliste.

Loe edasi: Sel suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur

Uus seakatku tsoneerimise eelnõu kiideti heaks

Euroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees hääletati uue seakatku tsoneerimise eelnõu üle ning kõik 28 liikmesriiki kiitsid kavandatavad muudatused heaks. Tõenäoliselt veel selle aasta detsembris jõustuv Euroopa Komisjoni rakendusotsus leevendab oluliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiiranguid.

Uus tsoneerimise rakendusotsus annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel. Ühtlasi on Euroopa Komisjon määratlenud senisest täpsemad tingimused tsoonide kaotamiseks.

“Baltimaad ja Poola taotlesid Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Hääletus näitab, et oleme suutnud teistele liikmesriikidele selgitada vajadust kauplemispiirangute leevendamiseks ning Komisjon on meie ettepanekuid arvesse võtnud,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Peatselt jõustuvad muudatused on oluline leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused. Omalt poolt peame tagama, et kõik riskid viiruse edasikandumiseks oleks välistatud.”

Uue rakendusotsuse kohaselt saab edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui ka teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta. Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all.

Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja tüüpe ning jahinduse ja metsamajandusega seonduvat. Täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks pärast 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud pärast viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

“Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek,” ütles Kruuse. “Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.”

Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.

Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis

Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

Maaeluministeerium kooskõlastas ASiga Maag Konservitööstus esimese lihatarne tingimused riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide valmistamiseks. Vajamineva sealiha võib konkursi tulemusel tarnida AS HKScan Estonia.

ASi Maag Konservitööstus korraldatud konkursil osales neli pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia (tuntud rohkem Rakvere lihakombinaadina). Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,07 eurot.

Enam kui 96 000 konservist koosnev esimene partii valmib ja antakse maaeluministeeriumile üle 16. novembriks. Esialgne konservide tootmisplaan on koostatud kuueks nädalaks. AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel.

Konservid valmistatakse seakatku leviku piiramiseks Euroopa Liidu poolt kehtestatud III tsoonist pärinevate sigade lihast. Konservid valmistatakse täiesti tervete sigade lihast.

Taustaks:

Loe edasi: Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjastas käskkirja, millega kinnitas eriti ohtlike loomataudide, sh sigade Aafrika katku tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja.

“Oleme tänaseks koostöös kohalike omavalitsustega ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 24 võimaliku matmispaiga osas kokku kaheksas maakonnas. Keskkonnaamet on hinnanud need keskkonna seisukohalt sobivaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Praeguse teadmise põhjal ei ole hukatud loomade matmine keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik kolmes maakonnas Ida- ja Lääne-Virumaal ja Raplamaal. Loomataudi puhkemisel nendes piirkondades tuleb vajadusel kasutada naabermaakonnas asuvat matmispaika”.

Kinnitatud nimekiri ei ole lõplik. Olev Kalda sõnul on võimalike matmispaikade valikul esmatähtis keskkonnaohutus. “Siiski rõhutan, et matmine on hädaabinõu, mida tuleb kasutada alles siis, kui loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub võimekus hukatud loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul,” lisas Kalda. Loe edasi: VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Jahimehed said metsas leviva seakatku tõrjumiseks külmikud

Taudistunud jahipiirkondadesse jõudsid esimesed kaheksa Veterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud spetsiaalset külmkambrit seakatku tõrjumiseks kütitud metssigade rümpade hoiustamiseks.

Kõik seakatku riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ning nende metssigade liha kuni analüüsitulemuste saabumiseni kasutada ei tohi.

“Kuigi suurel osal jahiseltsidest on omal külmkambrid olemas, on seakatku tõrjumiseks suurendatud küttimislimiitide täitmisel tekkinud vajadus täiendavate liha hoiustamisvõimaluste loomiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Külmikute puudumine on seni olnud jahimeeste jaoks oluline kitsaskoht.”

Külmkambrid läksid maksma 48 060 eurot, mis sisaldab nii külmikuid kui ka nende transpordi- ja paigalduskulusid. Kuna tegemist on olulise ennetava meetmega sigade Aafrika katku tõrjumisel metssigade populatsioonis, hüvitab Euroopa Komisjon külmkambrite soetamiseks tehtud kulutused Veterinaar- ja Toiduametile kuni 75% ulatuses.

Esimese kaheksa külmkambri asukohad pakkus välja Eesti Jahimeeste Selts koostöös kohalike jahiseltsidega. Veterinaar- ja Toiduametil on lähiajal plaanis välja kuulutada hange täiendava 20 külmkambri ostmiseks.

Tsiakatsk perrä ei anna

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

Metssigade küttimist ei tohi suurendada

Seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eestis kogunes täna, Veterinaar- ja Toiduametis riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati taudi tõkestamise võimalusi metsigade populatsioonis. Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi.

Arutuse all olid taudi tõkestamise võimalused metssigade populatsioonis, sealhulgas nende arvukuse piiramise, lisasöötmise ja kütitud loomade realiseerimisega seotud riskid.

Koosolekul andis Ago Pärtel komisjoni liikmetele ülevaate taudi leviku hetkeolukorrast. “Tänase seisuga on saanud kinnituse ka teine sigade aafrika katku juhtum Viljandimaal Tarvastu vallas. Arvestades taudi olemasolu meie metssigade populatsioonis ja selle senist kiiret levikut naaberriikides, oleme valmis uute juhtumite avastamiseks,” ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. “Põhiküsimus on, kas ja kuidas on võimalik tõkestada taudi levikut metssigade hulgas ning vältida selle jõudmist kodusigadeni.”

Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud diagnoositi metsseal, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Komisjoni tööd juhib VTA peadirektor Ago Pärtel.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Seakatku puudutav teave koondati ühele veebilehele

Alates tänasest on sigade Aafrika katku puudutav teave leitav veebilehelt www.seakatk.ee, mis koondab olulisema info ohtliku loomataudi ja selle vältimise võimaluste kohta.
“Sigade Aafrika katk on väga ohtlik ja nakkav taud, mis võib puhkemisel põhjustada seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju. Samas on meist igaühel võimalik aidata kaasa, et vähendada selle Eestisse levimise tõenäosust,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Seepärast koondasime veebilehele olulisemad soovitused nii seakasvatajatele, jahimeestele kui ka näiteks seenelistele ja marjulistele. Kindlasti tuleks nende materjalidega enne metsaminekut tutvuda.”Veebilehele on koondatud teave sigade Aafrika katku, selle leviku, kehtestatud piirangute ja ennetavate tauditõrjemeetmete kohta. Samuti on veebilehel piirkondlike veterinaarkeskuste kontaktid ja valik korduma kippuvaid küsimusi seakatku kohta.Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750 ning edastada VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu.

Veebileht valmis Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusministeeriumi koostöös. Lätis, Leedus ja Poolas on viimastel kuudel diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. Sigade katk inimestele ohtu ei kujuta.