Rahandusministeeriumi tellimusel asuvad uuringukeskuste Praxise ja Centari analüütikud hindama eelmise struktuurivahendite perioodi tehtud investeeringute mõju Eesti regionaalsele arengule. Ajavahemikus 2007-2013 investeeriti maakondadesse üle 2,5 miljardi euro, millele lisandusid veel üleriigilise rahastusega meetmed.
Mõju hindamisega uuritakse, kuivõrd aitas lisarahastus kaasa regionaalsete arenguerisuste vähenemisele ning kui palju panustati kohalike arengueelduste väljaarendamisele.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali sõnul soovime uuringu tulemusi arvestades edaspidi kohalikku elu tõhusamalt toetada. “Hindamise tulemusena ootab rahandusministeerium ettepanekuid, kuidas tulemuslikumalt panustada regionaalarengu eesmärkide saavutamisse,” ütles Tali. “Analüütikute soovituste toel saaks valdkondlike poliitikate ja toetusmeetmete, finantsinstrumentide ja riigieelarveliste eraldiste planeerimisel paremini arvestada regionaalsete vajadustega.”
E sialgne ülevaade raha jagunemisest maakondade vahel kinnitab, et valdav osa projektidest on teostatud Harjumaal, seda nii projektide arvu kui ka rahalist mahtu arvestades,” selgitab projekti eestvedaja Katrin Pihor Praxisest. “Kui vaadata toetatud projektide arvu 1000 elaniku kohta, siis on Tartumaal mõnevõrra enam toetatud projekte teiste maakondadega võrreldes.”
Kohalikku ettevõtluskeskkonda on arendatud näiteks tööstusalade ja -parkide loomise kaudu. Samuti on toetatud paljude lasteaedade, koolide ning külakeskuste renoveerimist ja ehitust. Toetusmeetmete abil on rajatud ja korda tehtud erinevaid turismiobjekte – renoveeritud Alatskivi loss, Haapsalu rannapromenaad ning Tallinnas rajatud Energia Avastuskeskus ja Tartus Ahhaa Teaduskeskus. Loe edasi: Analüütikud hakkavad hindama eurotoetuste mõju regionaalarengule
