Rakvere

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle

23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?

Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.

Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html

Rakvere tõstis õpetajate palka

Rakvere linnavolikogu kinnitas kolmapäeval, 23. jaanuaril linna üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ning huvikoolide õpetajate ja treenerite uued palgamäärad, millega tõusevad Rakvere linna õpetajate palgad samale tasemele riigis kehtestatud pedagoogide palkade alamääradega.

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul nõustus Rakvere linnavolikogu oma eilsel istungil linnavalitsuse ettepanekuga, mille kohaselt on alates alanud aastast Rakvere kõrgharidusega lasteaiaõpetajate ning linna muusikakooli ja spordikooli pedagoogide-treenerite töötasu alammääraks 715 eurot nagu ka riigieelarvest oma palgaraha saavatel üldhariduskoolide õpetajatel. “Erinevalt kooliõpetajatest ei laiene lasteaednikele ja huvikoolidele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärad, vaid neile maksab töötasu kohalik omavalitsus vastavalt võimalustele. See on kaasa toonud väga suured, enam kui paarisaja euro suurused palgaerinevused Eesti erinevate omavalitsuste võrdluses.”

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on oldud Rakveres aastate vältel seisukohal, et pedagoogid väärivad võrreldavat töötasu, sõltumata sellest, kas palgaraha tuleb riigilt või kohalikust eelarvest ning selle prioriteediga jätkatakse ka uuel eelarveaastal. “Haridusse panustamine on tuleviku kindlustamine. Eelarvesse on täiendavalt vaja ligikaudu 215 tuhat eurot, mis loodetakse katta maksude, täiendavate laekumiste ja eelarve kokkuhoiu kaudu,” lisas Toomas Varek.

Rakvere vabastamise laskevõistlused võitis Rakvere Eragümnaasium

Rakvere vabastamise laskesvõistlus 14.01.2013

Esmaspäeval, 14. jaanuaril toimusid PPA Rakvere jaoskonna lasketiirus Vabadussõjas Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamiseks peetavad kolmandad laskevõistlused, kus viiskümmend koolinoort ja täiskasvanut linna ametkondadest kasutasid võimalust tutvuda laskespordiga.

Koolinoorte võistkondade seas võitis 284 silmaga 400-st võimalikust Rakvere Eragümnaasiumi 11. klassi võistkond, kes edestas vaid kahe punktiga Rakvere Gümnaasiumi Teletupsude võistkonda.

Võidukasse Rakvere Eragümnaasiumi võistkonda kuulusid Harri Ollin, Katrin Pent, Sten Neudorf ja Gert Linnart, Rakvere Gümnaasiumi Teletupsude võistkonda Brita Saar, Karl Anton, Andres Kert ja Janar Kukk.

Kolmandaks jäi 250 silmaga Rakvere Gümnaasiumi võistkond A-rühm koosseisus: Rainer Vidder, Uliyan Kiselev, Rivo Reisukel ja Melissa Tedrekin.

Ka mullu võitis võistluse Rakvere Eragümnaasium Rakvere Gümnaasiumi ees.

Täiskasvanute seas võitis Rakvere Politseijaoskonna võistkond 328 silmaga, jättes teiseks kaitseliidu Viru Maleva ja kolmandaks Rakvere Linnavalitsuse võistkonna.

Lasti harjutust 10 lasku õhupüssist püsti asendist 10 meetri distantsil. Aega võistluslaskudeks oli kümme minutit. Enne võistlusseeriat oli kõigil kasutada kümme proovilasku. Paremust määrati neljaliikmeliste võistkondade arvestuses.

Võistluste peakohtuniku Viru maleva kaitseliitlase Hannes Reinomägi sõnul kujunes võistlus huvitavaks ja osalistele põnevaks ning väärib traditsiooniks kujunemise au, täites edukalt püstitatud eesmärgi.

Laskevõistluse korraldasid koostöös Kaitseliidu Viru malev, Rakvere politseijaoskond ja Rakvere Linnavalitsus.

Rakvere toetab toidupanka mullusest poole suurema summaga

IMG_0367_parnu_8.12_520x347 — Toidukorvid. Foto: www.toidupank.ee

Rakvere linn toetab MTÜ Rakvere Diakooniakeskuse Rakvere toidupanka, mis jagab Rakvere linna vähekindlustatud inimestele toiduabi, poole suuremas summas kui mullu. Varasema 3000 euro suuruse summa asemel otsustas linnavalitsus toidupanga tegevust toetada tänavu 5574 euroga.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on projektirahad, millega toidupank 2011.aastal ellu kutsuti, praeguseks lõppenud ning linn otsustas suurendada toidupangale antavat toetust vajaliku tegevuse jätkamiseks tänavugi. „Inimeste aitamise kõrval on oluline toidupanga tegevus raiskamise vähendamisel ühiskonnas – paljud toidukaubad, mis varem läksid hävitamisele, jõuavad nüüd toidupanga abiga reaalse vajajani,“ lisas Aron.

Rakvere toidupank alustas tegevust 2011. aasta algul. MTÜ Rakvere Diakooniakeskus sai toidupanga loomiseks Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammist enam kui 13 00 eurot, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill andis toidupangale tasuta kasutada auto Citroën Nemo, Vabakoguduselt Hüüdja Hääl (Viru 8) renditud ruumide eest tasus linn.

Rakvere sotsiaalmaja sai rekonstrueerimiseks toetust

Hasartmängumaksu nõukogu toetas Rakvere linnavalitsuse projekti „Rakvere sotsiaalmaja katuse läbijooksmise peatamiseks ja niiskuskahjustuste likvideerimiseks“ regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist ligi 32 000 euroga.

Eelmise sajandi keskpaigas nakkushaiglaks ehitatud maja on vana ning alates Rakvere linna omandisse kuulumisest on majasse tehtud mitmeid investeeringusüste. 2002. aastast kuulub sotsiaalmaja Rakvere Sotsiaalabikeskuse alla. Maja on kohandatud kodutute varjupaigaks ja tuge vajavate elanike sotsiaalkortermajaks.

Hoone on seest korda tehtud, kuid hoone välisilmet rikuvad niiskuse- ja külmakahjustused, mis on hakanud ohustama juba maja säilimist. Projekti käigus keskendutakse maja säilimise seisukohalt vajalikele töödele – rekonstrueeritakse katuse servad koos katusekarniisidega, likvideeritakse niiskuskahjustuste tekkepõhjused ning soojustatakse osa fassaadi. Projekti lõppedes saab kasutusse võtta ka hetkel tühjad, niiskuskahjustustega toad.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul vähenevad hoone rekonstrueerimiselsoojakaod ja maja ülalpidamiskulutused. ”Rekonstrueerimistööde järel on võimalik seni maja energiakuludsesse suunatud finantse edaspidi ümber suunata sotsiaalteenuste arendamisse.”

Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoone remonditi energiasäästlikuks

Aastavahetuse eel jõudis lõpule Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava 29 õppehoone energiasäästu-rekonstrueerimine, mis hõlmas soojustustöid katusest vundamendini, küttesüsteemide rekonstrueerimist ja ventilatsiooni paigaldamist ruumidesse, kus see seni puudus.

Hoone rekonstrueerimistööd läksid maksma ligi 547 000 eurot. Tallinna tänava õppehoone, nagu varasemadki kordatehtud koolihooned, tegi linn korda saastekvootide müügist saadud raha eest.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul jäi osa rahast, 22 614 eurot, tööde teostajale E&G OÜ ja PVH EHITUS OÜ–le välja maksmata. Linnavalitsus sõlmis 28. detsembril 2012 sellekohase kokkuleppe mainitud ettevõtetega, et peamiselt ilmastiku tõttu tegemata jäänud tööd, mis hõlmavad peamiselt haljastustöid ning ka osaliselt fassaaditöid, tehakse ära hiljemalt käesoleva aasta 31. maiks. Loe edasi: Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoone remonditi energiasäästlikuks

Rakvere linnapea tänas kodanikupäeval Rakvere doonoreid

Rakvere linnapea Toomas Varek tunnustas kodanikupäeval linnavalitsuses Rakvere kahtekümmet linnakodanikku ja kahte peret, kes on olnud aastate jooksul tublid doonorid.

Toomas Vareki sõnul sobib tänavuse kodanikupäeva moto „Väärikalt läbi elu” hästi iseloomustama Rakvere linnadoonoreid. „Me võime tunda heameelt ja uhkust oma linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid,” ütles Rakvere linnapea Toomas Varek. Toomas Vareki sõnul on doonoripäevad Rakvere rahvamajas või keskväljakul doonortelkides olnud Rakveres alati oodatud sündmuseks. Tänu doonoritele on Rakvere linna tunnustatud 2011. aastal doonorluse aastalinna tiitliga.

Ühises kohvilauas vesteldi linnas toimuvate arengute üle ning tehti kodanikupäeva meenutuseks ühispilt.

Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. „Ainuüksi Rakvere haiglas kulub aastas doonoriverd ja verekomponente 300 liitri jagu,” lausus Toomas Varek.

Rakvere Ametikooli Comeniuse projekti partnerid teevad Rakveres vabatahtlikku tööd

Rakvere Ametikoolil on 3. -10. oktoobrini külas Comeniuse projekti partnerid Saksamaalt Kölnist ja Ungarist Debrecenist, kellele Rakvere abilinnapea Sven Kesler andis Rakvere linnavalitsuses reedel ülevaate Rakvere linna arengutest ja noorsootööst.

Projekti koordinaatori Kristel Haugase sõnul on projekti teema “Noor ja vabatahtlik”, sestap on põhirõhk vabatahtlikul tööd, mis aitab kõige paremini avardada noorte maailmapilti, arendada tolerantsi ja õppida keelt. „Näiteks aitavad ungari ja saksa noored koos meie noortega parandada ja värvida pinke, korda teha mõnd katki läinud asja, riisuda pargis lehti, käia loomade varjupaigas, korrastada Lahemaal sealseid matkaradu,“ rääkis projekti koordinaator Kristel Haugas.

Rakvere Ametikoolis toimunud projektikonverentsil tutvustasid osapooled, mida nad eelmise kohtumise järel vahepeal korda on saatnud. „Ungari kunstikool tahab meile kinkida oma maalid, mis valmivad siin,“ lisas Kristel Haugas.

Noorte nädalavahetuse sisustab kultuuriprogramm, tutvutakse Rakvere, Lahemaa ja Tallinna vaatamisväärsustega.

Rakvere Ametikooli projektipartnerid on Georg-Simon-Ohm-Berufskolleg Saksamaalt, Debreceni Egyetem Balásházy János Gyakorló Szakközépiskolája ja Medgyessy Ferenc Gimnázium és Művészeti Szakközépiskola Ungarist.

Projekti algas 2011. aastal ja lõpeb 2013. aasta suvel.

Kultuurkapital tunnustas Rakvere kultuuri ja sporti

rakvere kultuuripärl — Reet Tomband koos kunstnik Riho Hütiga lastejoonistusi tutvustamas.

Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp hindas kõrgelt Rakvere kultuuri ja sporti, andes esmaspäeval Porkunis toimunud tänuõhtul nii Lääne-Virumaa kultuuripärli kui neli maakondliku kultuurkapitali ekspertgrupi aastapreemiat Rakvere kultuuri- ja spordielutegelastele.

Lääne-Virumaa Kultuuripärl 2011 tiitliga pärjati Elo Üleoja – koorijuht ja muusikaõpetaja, kammerkoor Solare, Virumaa poiste- ja tütarlastekoori juhataja, XI noorte laulu- ja tantsupeo lastekooride üldjuht, Rakvere Reaalgümnaasiumi muusikaõpetaja.

„Järjepidevuse“ auhinnaga tunnustati Rakvere Spordikooli direktorit ja treenerit Jaak Vettikut, kes on viinud maakonna spordi üleriigilisele ja rahvusvahelisele tasandile.

„Elurõõmu“ auhind läks Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhatajale Reet Tombandile kirjanduse aktiivse propageerimise eest laste ja täiskasvanute seas.

„Loomingu“ auhinnaga tunnustati Rakvere Muusikakooli direktorit Toivo Peäsket, kes on kogu elu pühendanud muusikale.

„Pühendumuse“ aastapreemia sai Marko Torm Rakvere ööjooksu korraldamise eest.

Mullu pälvis Lääne-Virumaa kultuuripärli tunnustuste BC Rakvere Tarvas korvpallitreener Andres Sõber.

Rakvere jõulukuusk on püsti

Kolmapäeval, 23. novembri ennelõunal paigaldati Rakvere keskväljakule
tänavune jõulukuusk, mille pikkuseks on 16 meetrit. Kaks meetrit puust jääb maa sisse, et kuusk kindlalt püsti püsiks.

Kuusk pärineb Rägavere vallast Põlula külast perekond Sepniku koduõuest. Pereisa Gustav Sepniku sõnul oli perel puust kahju lahkuda, sest õuepuud on nagu pereliikmed. Gustav Sepnik oli selle puu istutanud umbes nelikümmend aastat tagasi. Aastatega sirgus puu suureks ja hakkas ohustama nii maja kui ka kõrval asuvat sauna.

„Mitu aastat vaatasime teda sellise pilguga, et ta sobiks kusagile jõulupuuks,“ rääkis Kaide Sepnik. Sügisel võtsime linnametsnikuga ühendust ja linnale sobis meie pakutud kuusk. Nüüd saab meie õuepuu rõõmustada linnarahvast,“ ütles ta.

Linnametsnik Getter Reneli väitel tuli linnale mitu jõulupuu pakkumist. Määrvaks sai kuuse hea asukoht ja hea ligipääsetavus ning kaunis väljanägemine.

Aastaid jõulupuude toomist korraldanud linnavalitsuse keskkonnainsener Jüri Eljas märkis, et puu toomine sujus seekord kergesti tänu heale asukohale ja soodsale ilmale.

Linnahooldus ehib kuuse lähipäevil. Kuusk hakkab täies hiilguses särama esimese advendi õhtul, mil kuuse juures toimub küünalde süütamise tseremoonia.