pöördumine

Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Eesti laste ja perede eestkosteorganisatsioonid kogunesid, et arutada omapoolset nägemust seoses hasartmänguseaduse muutmise seadusega, millega üllatuslikult soovitakse muuhulgas likvideerida Hasartmängumaksu Nõukogu.

Üheskoos valmis pöördumine Vabariigi Presidendile, õigukantslerile, Riigikogule, rahandusministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele. „Oleme seisukohal, et hasartmängumaksu seadus ja selle rakendus moodustab olulise osa laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste õiguste ja kaitse süsteemist,“ seisab pöördumises. Me oleme olukorras, kus 2011 aastal riigi poolt vastu võetud Laste ja perede arengukava nõuab stabiilsust ning lapsed ja pered tuleks seada prioriteedis mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Sellisel hetkel ei saa ilma sügava kaalumiseta seada löögi alla organisatsiooni, mis ka eelnimetatud arengukava järgi peaks toetama vabasektori potentsiaali. Loe edasi: Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks

Austatud härra minister

Eesti on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ja selle artikli 19 järgi on osalisriigid võtnud endale kohustuse rakendada kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest. ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutab igasuguse laste kehalise karistamise keelustamise olulisust nii kodus, koolis kui muudes institutsioonides.

Laste kehaline karistamine rikub inimõiguste aluspõhimõtteid – õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Nende inimõiguste kaitse on üks demokraatliku ühiskonna alustaladest. Karistusseadustikus sätestatud kehalise väärkohtlemise süüteo koosseis ning lastekaitse seaduse ja perekonnaseaduse sätted, mis keelavad rakendada kasvatusabinõusid, mis on alandavad või tekitavad lapsele piina või kehalisi kahjustusi, ei ole olnud piisavad ühiskonna hoiakute muutmisel laste suhtes rakendatavasse kasvatusvägivalda. Lasteombudsmanina olen seisukohal, et laste vastase vägivalla, sealhulgas kehalise karistamise osas, peab ühiskonnas olema normiks täielik leppimatus. Ka nn „leebemad“ kehalise karistamise meetodid nagu näiteks tutistamine või laksuandmine tekitavad lapsele valu ja alandust ning rikuvad lapse õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Me ei aktsepteeri vägivalda täiskasvanute omavahelistes suhetes, samuti ei tohiks me aktsepteerida vägivalda täiskasvanute ja laste vahelistes suhetes. Loe edasi: Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks

DASAde-teemaline pöördumine Riigikogu poole

Urmo Kübar, EMSL:

Paar viimast päeva on palju juttu olnud plaanitavast erakonnaseaduse muutmisest, millega neli parlamendiparteid saaksid õiguse asutada enda juurde demokraatia arendamise sihtasutusi (DASA-d), keda rahastataks otse riigieelarvest. Praeguse plaani järgi jõustuks eelnõu selle vastuvõtmise puhul järgmise aasta 1. juulist ning DASA-de toetamiseks on 2012. aastaks ette nähtud 0,9 miljonit eurot. Oleme püüdnud kõik selleteemalised materjalid koondada http://www.ngo.ee/DASA.

Oleme EMSL-i nõukogu ja abilistega ette valmistanud pöördumise mustandi Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja parlamendierakondadele, mille leiate kirja lõpust. Kui teil on ettepanekuid selle pöördumisega seoses (või ka ettepanekuid, kuidas võiks selle teemaga veel tegeleda), palun andke tänase, neljapäeva jooksul meile teada, minu e-posti aadressil urmo@ngo.ee. Vajadusel täiendaksime pöördumist ja saadaksime selle homme. Siis kutsume ka teisi vabaühendusi üles kas sama pöördumist Riigikogule saatma või seda vastavalt oma organisatsiooni soovidele-mõtetele täiendama, kohendama, muutma ning siis saatma.

——–

Lugupeetavad põhiseaduskomisjon ja parlamendierakonnad! Loe edasi:

Eesti Erametsaliit kahtleb jahiseaduse vastavuses põhiseadusele

Eesti Erametsaliit (EEML) edastas õiguskantslerile pöördumise, milles palus analüüsida kehtiva jahiseaduse kooskõla põhiseadusliku õigusega. Kehtiva jahiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega.

EEML-i hinnangul on kehtiva jahiseadusega võetud maaomanikult õigus otsustada, kes tema maadel jahipidamist korraldab ja seega puudub Eesti maaomanikul oma vara (kinnisasja) kasutamise õigus.

Praeguse korra kohaselt kehtestab jahimaa piirid riik. Nii riigi- kui eramaad on antud jahiseltsidele kasutada, kes peavad jahti ja müüvad jahiturismiteenust ilma maaomanikelt luba küsimata. Omanikul endal on võimalus jahti pidada vaid väikeulukitele ja sedagi vaid juhul, kui talle kuulub enam kui 20 ha maad.

EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa väitel teeb iga põllu- ja metsamaa omanik ettevõtjana investeeringuid jahiulukitele vajaliku toidubaasi ja elupaikade tagamiseks, sealhulgas tuleb omanikul kanda ulukite põllu- ja metsakultuuridele tekitatud kahju. Seepärast peab Eelmaa sõnul maaomanikul olema ka jahipidamise või selle korraldamise õigus. “Loomulikult kaasneb selle õigusega ka vastutus nii ulukikahjustuste puhul kui ka populatsioonide hea seisundi säilitamisel,“ märkis Eelmaa.

Eesti on veel üks väheseid riike Euroopas, kus ei ole taastatud maaomaniku õigust omal maal ise jahti pidada või anda oma maad kokkuleppeliselt kasutada jahipidamisest huvitatud isikutele. EEML leiab, et maaomanikel peab olema seaduslik õigus moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel, mis omakorda on aluseks kogu ökosüsteemi hõlmava jahinduse arendamisel.

Avaldus õiguskantslerile on kättesaadav siin.