LOOMADE KAITSEKS POLE EESTIS VAREM NII PALJU ALLKIRJU KOGUTUD

Puurikanad. Foto: Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad esitab täna, 18. jaanuari hommikul kell 10 Riigikogule ajaloo suurima digiallkirjade arvuga petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis.

Loe edasi: LOOMADE KAITSEKS POLE EESTIS VAREM NII PALJU ALLKIRJU KOGUTUD

EESTI EDUKAIM PETITSIOON LOOMADE KAITSEKS SULGUB PEAGI

Eesti puurikanad. Foto: Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad

Detsembris lõppes Eesti läbi aegade võimsaim annetuskampaania farmiloomade toetuseks, mille tulemusena hakkas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad püsiannetajaks või suurendas juba olemasolevat püsiannetust lausa 548 head inimest.

Loe edasi: EESTI EDUKAIM PETITSIOON LOOMADE KAITSEKS SULGUB PEAGI

WHO UUED LEPINGUD – VÕIMALUS ANDA ALLKIRI RAHVAALGATUSELE KUNI TÄNA SÜDAÖÖNI

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased jagab teavet seoses läheneva olulise tähtajaga. Ühingu arvamusel peaks Eesti riik saatma enne käesoleva aasta 1. detsembrit WHO-le teate, et pole nõus sellisel kujul WHO Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute lühendatud jõustumistähtajaga.

Loe edasi: WHO UUED LEPINGUD – VÕIMALUS ANDA ALLKIRI RAHVAALGATUSELE KUNI TÄNA SÜDAÖÖNI

JÄGALA JÕEL NÕUTAKSE PETITSIOONIGA RAHVUSVAHELISTE LEPETE TÄITMIST

Fotokollaaž

Läinud aasta 30. detsembril pikendas Keskkonnaamet jälle Wooluvabrik OÜ vee erikasutusluba Linnamäe paisul hüdroenergia tootmiseks kuni uue veeloa andmise või andmata jätmise otsuse tegemiseni, aga mitte kauemaks kui 30.06.2022. Juubelihõnguline kümnes Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) loapikendus ajendas MTÜ Jägala Kalateed tegema Petitsioon.ee lehel üleskutset Jägala jõe taasavamiseks rändekalade vabale liikumisele.

Loe edasi: JÄGALA JÕEL NÕUTAKSE PETITSIOONIGA RAHVUSVAHELISTE LEPETE TÄITMIST

Rohelised algatasid Rail Balticu petitsiooni

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus Foto Urmas SaardErakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatasid rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni “Eestimaa kaitseks”. Petitsiooniga nõutakse Rail Balticu kulgemist mööda olemasolevat raudteekoridori suunal Tallinn-Tartu-Riia ja teema arutamist riikliku tähtsusega küsimusena Riigikogus.

“Kuni suuri muudatusi looduses tehtud pole, saab inimeste paberil tehtud ekslikke kavatsusi ikka muuta,” selgitas Noorte Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Petitsiooniga kutsutakse otsustajaid üles loobuma täiesti uue trassi ehitusest ning soovitakse olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimist. See loob head rahvusvahelised raudteeühendused mõistliku hinnaga ning säästab keskkonda.

“Majanduslikult pole otstarbekas ehitada 21. sajandil 19. sajandi raudteed,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane. “Me ei saavuta Rail Balticu praeguse variandiga lennukiga võrreldavat kiirust, et liikuda näiteks Berliini, ega paranda märkimisväärselt ka Eesti elanike igapäevaelu. Kogu plaan tuleb mõistlikumaks, loodushoidlikumaks ja ratsionaalsemaks ümber teha, et sellest saaksid kasu võimalikult paljud Eesti elanikud,  Roheliste arvates peaks ainuüksi uue trassi hoolduskulud, mis on tõenäoliselt palju suuremad kui 50 miljonit eurot aastas, maksumaksjat mõtlema panema. Seda raha Euroopa Liidust ei saa ja juba praegu on Eesti raudtee-dotatsioonide maksmisega hädas. Meil on tõsine oht avastada end olukorras, kus Eesti riik hakkab tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste arvelt ebafunktsionaalsele raudteele peale maksma.”

Petitsiooni “Eestimaa kaitseks” saab ID-kaardiga allkirjastada portaalis rahvaalgatus.ee .

Glüfosaadivastane petitsioon on kogunud juba
üle 1000 allkirja

roundupErakond Eestima Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine algatasid portaalis rahvaalgatus.ee allkirjade kogumise, et keelata taimemürgi glüfosaadi kasutamine Eestis ja kogu Euroopas. See on saavutatav, kui Eesti esindaja Euroopa Komisjonis hääletab 18. mail mürkkemikaal glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu.

18. mail hääletavad ELi liikmesriikide esindajad glüfosaatide (mida sisaldava tuntuima toote nimi on Roundup, tootja Monsanto) kasutamise üle Euroopas. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC) kinnitas 2015. aastal, et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt.

Uuringud on näidanud hormonaalsete muutuste kujunemist glüfosaatide toimel, näiteks meestel suguhormooni produktsiooni kahanemist, tugevat mõju immuunsüsteemile, Parkinsoni tõve esinemisele. Naistel tekitab glüfosaat ka menstruaaltsükli häireid, nuri- ja enneaegseid sünnitusi. Lisaks terviseohu tekitamisele inimesel hävitab glüfosaat vee- ja mullaelustikku.

Züleyxa Izmailova, Noored Rohelised: ” Me ei taha haigestuda vähki ja surra! Juba rohkem kui 50% meie toidulauast sisaldab endas erinevaid mürke. Me soovime pikki ja terveid eluaastaid, kuid see on saavutatav ainult mürgivabas elukeskkonnas. Hooliv suhtumine loodusesse ja inimesse peavad saama prioriteediks nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Glüfosaadist vaba maa on üks samm õiges suunas.”

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised esimees: ” Valitsust, kes vaatamata teadlaste seisukohtadele laseb mürgitada oma rahvast, saab kutsuda ainult mürgiseks valitsuseks. Juba vähem kui nädala pärast näeme, kes meid juhivad – kas rahvatervisest hoolivad juhid või suurkorporatsioonide käepikendus Euroopas. “

Petitsioonile saab allkirja anda siin: https://rahvaalgatus.ee/topics/343fa0e9-d3c2-4bde-b027-7ff76014fbd9/votes/f92cdd67-375a-4cf6-8d12-de8f05a32e19

36 000 allkirja õiglasele šokolaadile kogutud

Tänasel rahvusvahelisel lapstööjõu kasutamise vastasel päeval täitub Make Chocolate Fair! kampaanial esimene aasta. Selle ajaga on petitsioonile üle Euroopa kogutud peaaegu 36 000 allkirja, nõudmaks šokolaaditootjatelt õiglase tasu maksmist kakaokasvatajatele.

MCF! kampaania Eesti koordinaatori Tiina-Katrina Kaber’i sõnul on kampaania jooksul saavutatud tulemused märkimisväärsed. “Nelja kampaaniat juhtiva riigi koostöös on petitsioonile tänaseks kogutud peaaegu 36 000 allkirja. Käesoleva aasta kevadest liituvad allkirjade kogumisega veel 12 riiki ning 2015. aasta juuniks planeeritakse koguda juba 100 000,” selgitas Tiina-Katrina.

Eestis on šokolaaditööstus astunud suure sammu läbipaistvama ja jätkusuutlikuma tootmise suunas. AS Kalev ühines maikuus UTZ Certified süsteemiga ning alustas sertifitseeritud tooraine kasutamist. 2016. aastaks plaanivad nad viia kogu tootmise üle ainult sertifitseeritud toorainele.

Kampaania näeb ette ka suuremat teavitussündmust, mille käigus alustab 1. augustil oma teekonda läbi Euroopa suur kampaaniabuss. Sõiduk peatub oma teekonnal kõikides suuremates linnades ning kohalikud kampaanias osalevad organisatsioonid korraldavad seal erinevaid sündmusi. Eestis näeb bussi nii Tartus kui Tallinnas oktoobri lõpus, õiglase kaubanduse nädala raames.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh. lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

Petitsioonile saab allkirja anda siin: et.makechocolatefair.org

Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi

Võrumaal Lasva vallas Pikakannu kooli sulgemise eest võitlev Ave Tamra algatas internetilehel www.petitsioon.ee allkirjade kogumise järgmisele avaldusele:

Pöördumine Eesti Vabariigi presidendi, Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri, Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti avalikkuse poole

Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991.a. on rahvastiku vähenemise tõttu suletud või reorganiseeritud kümneid põhi-ja algkoole. Suurem osa neist asusid maapiirkondades.

Ehkki koolide rahastamises osalevad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused vastavalt seaduses sätestatule, on kohustusliku põhihariduse andmise ning koolivõrgu ja haridusteenuste mahu üle otsustusõigus eelkõige kohalikel omavalitsustel. Mitte aga kõigis kohalikes omavalitsuses, kohalike omavalitsuste volikogudes ja volikogude
komisjonides ei ole piisavalt pädevust võtta vastu hariduselu puudutavaid otsuseid. Poliitiline lehmakauplemine, lühinägelik majanduslik mõtlemine (pigem selle puudumine), ühiskonna erinevate tahkude omavahelise koosmõju eiramine on juba teinud palju kurja traditsioonilisele maaelule. Kaalutlemata otsused, kus ei pöörata vähimatki tähelepanu keskustest kaugel elavate perede majanduslikele ja sotsiaalsetele muredele, mõjub hävitavalt ja pöördumatult hajaasustusega piirkondade jätkusuutlikule arengule. Loe edasi: Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi

Fosforiidikaevandamise vastu saab netis hääle anda

Kuigi reaalne oht, et Viru Keemia Grupp või mõni teine äriettevõte hakkab lähiajal taas  Eestis fosforiiti kaevandama, tundub praegu väike, on Rohelise Kogukonna meelest oluline anda erinevate tasemete otsustajatele selgelt märku, et suur hulk eestimaalasi seisab kindlalt selliste plaanidele vastu, olgu see kaevandamine täna või 10 või 20 aasta pärast.

Roheline Kogukond kutsub kõiki üles andma oma hääl fosforiidi kaevandamise alustamise vastu petitsioon.ee keskkonnas: http://petitsioon.ee/ei-fosforiidi-kaevandamisele-virumaal ja seda üleskutset oma tutvusringkonnas levitama.

Kogutud allkirjad esitatakse kõnealuste valdade volikogudele ja keskkonnaministeeriumile.

Lisainformatsiooni leiab:
ERL kodulehel http://www.roheline.ee/
http://www.virumaateataja.ee/634224/eesti-looduskaitse-seltsi-avalik-kiri-las-fosforiiditont-magab-edasi/

Kas Eesti riigijuhid peaksid kohtuma dalai-laamaga?

Need, kes ootavad Eesti riigijuhtidelt dalai-laama ametlikku vastuvõttu, saavad alates täna hommikust selle heaks oma hääle anda internetisaidil http://petitsioon.ee/dalai-laama.

Augustis 2011 külastab tema pühadus dalai-laama Eestit. “Julgeme olla oma vabaduse väärilised ja võtta ta vastu kõrgel ametlikul tasemel!” kõlab üleskutse.

Tema pühadus dalai-laama seisab kolme asja eest: edendada inimeste põhiväärtusi, ilmalikku eetikat ja Tiibeti rahva religioonidevahelist harmooniat ning heaolu, keskendudes oma kultuuri, identiteedi ja religiooni ellujäämisele.

Petitsiooni korraldab Eesti-Tiibeti selts. Praegune Eesti riigipea Andrus Ansip on öelnud, et tema ametlikult dalai-laamaga ei kohtu. Tuletame meelde, et 6. märtsil on Riigikogu valimiseid, mille tulemustest sõltub, kas Ansip üldse jätkab peaministrina.

Dalai-laamaga kohtumise poolt on tuntumatest isikutest praeguseks oma hääle andnud juba paljud tuntud kultuuri- ja ajakirjandustegelased.