Meie ürgset eluvett, looduslikku elueliksiiri või kasemahla saab koguda siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur püsib viiel pügalal pealpool nulli. Allpool saab lugeda kasemahla kogumisest, mille kohta on märkmeid teinud Eesti Kasemahla Liit.
Loe edasi: ÜRGNE ELUVESI TILGUB KUNI ROHELISTE HIIREKÕRVADE ILMUMISENI
Valitsus otsustas eile toetada Euroopa Liidu uut elurikkuse hoidmise ambitsioonikat strateegilist plaani, mille eesmärk on peatada looduse hävimine ja tuua loodus inimeste ellu tagasi. Eesti peab seejuures oluliseks rõhutada, et strateegia rakendamisel tuleb arvestada liikmesriikide eripärade ja juba tehtud tööga.
Loe edasi: EESTI TOETAB EUROOPA ELURIKKUST
Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ üten tüüd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtüse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om. Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ütsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köüdet võlss küläga ja om muidki häti.
«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidnü,» selet’ tä. «Muido omma nä iks püüdnü nimmi rahvasuust võtta.»
Eestin naati luudusväärtüisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.
Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’. Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendüsmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.
«Lepiku külän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näütes viil üte nime, midä piässi praavitama.
Loe edasi: Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle
