ÜRGNE ELUVESI TILGUB KUNI ROHELISTE HIIREKÕRVADE ILMUMISENI

Kasemahl tilgub kinnisesse anumasse. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Meie ürgset eluvett, looduslikku elueliksiiri või kasemahla saab koguda siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur püsib viiel pügalal pealpool nulli. Allpool saab lugeda kasemahla kogumisest, mille kohta on märkmeid teinud Eesti Kasemahla Liit.

Mahla lubatakse koguda vähemalt 15-aastasest puust, mille läbimõõt ei jää alla paarikümne sentimeetri. Jämedamad ja vanemad kased annavad magusamat mahla ning neist tilkuv koguski on suurem. Vesistes oludes kasvavad kased küll mahlarikkamad, kuid sedavõrd ka lahjemad.

Soovitatavalt puuritakse puu lõunapoolsele küljele maapinnast kuni meetri kõrgusele paarisentimeetrise läbimõõduga ja mõne sentimeetri sügavune auk. Seda nimetatakse tikkamiseks. Kõrgemalt tilgub mahla alati vähem, kuid mida kõrgemalt rüübet võetakse, seda magusamat mahla saadakse. Veel tuleks meeles pidada vanarahva tarkust, et kaske ei tohiks tikata liiga vara, sest siis pidavat jooksmine ruttu peatuma. Muidugi ei saa sellega ka päris hilja peale jääda.

Kasemahl väljub puust. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Mahla tasub koguda kinnisesse anumasse, et mahla noolivaid manulisi – putukaid ja linde – eemale hoida.

Üks kask võib anda kuni poolsada liitrit rüübet. Rohkem tilgub mahla päevasel ajal. Mahlakoguse vähenedes muutub jook sogaseks, mis pole enam maitsev. Siis tuleb selleks aastaks mahlakorjamine lõpetada. Mahla saab koguda ajani, kui kased lähevad hiirekõrva. Mida külmem talv, seda magusam mahl, mida jahedam kevad, seda pikemalt mahla jätkub.

Tänades puud tila või vooliku august eemaldamisel tuleb ava sulgeda toorest lehtpuust voolitud punni või aiavahaga, et mädanik ei pääseks puud kahjustama.

Kasemahl tilgub seni kuni puul hakkavad paistma rohelised hiirekõrvad. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vanarahva tarkuses usuti kasemahlas peituvat väge, millest pidavat abi saama 101 tõve vastu. Mahl teeb head neerudele, võitleb väsimuse ja stressiga, aktiveerib ainevahetust. Kevadised mahlakuurid tulevad kasuks lihaspingete, reuma ja podagra vaevuste korral. Kasemahl parandab vereloomet ja leevendab peavalu. Kasemahlas sisalduvad taimsed mikroelemendid on organismile hõlpsasti omastatavad. Kasemahlas leidub taimseid hormoone, valku, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, tsinki, rauda, glükoosi, fruktoosi, saponiine, suhkruid, õunhapet, vitamiinidest C, PP ja karotiini, ka aroomaineid.

Hea, kui igal päeval saab külmikust värsket samal päeval tilkunud kasemahla juua. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kasemahl muutvat juuksed siidisemaks ja näonaha pehmemaks ning heledamaks.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga