kogemused

IKT töötajad jagavad noortele kogemusi

Täna saab hoo sisse “Reaalainetega edukaks” algatus, mille raames jagavad oma kogemusi enam kui tuhande noorega üle Eesti IKT valdkonna töötajad.

Koolidesse läheb külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja kümnetest era, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidest. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatus “Reaalainetega edukaks” toimub koostöös “Tagasi kooli” meeskonnaga juba kolmandat korda. Mastaapsuse poolest on projekt oma valdkonnas ainulaadne: juba möödunud kahe aasta jooksul on IKT-valdkonna inimesed andnud külalisõpetajatena üle 400 külalistunni kõikjal Eestis, soovides panustada oma tegevusvaldkonna jätkusuutlikkusse ja järelkasvu ning aidata noortel märgata reaalainete seoseid nn päris-eluga. Ka seekord on külalisõpetajad suundumas nii Tallinna ja Harjumaale kui Ida- ja Lääne-Virumaale, Tartu- ja Pärnumaale, Raplamaale, Läänemaale ja teistesse maakondadesse. Varasemast erinevalt minnakse seekord koolidesse sageli ka meeskondadena -samaaegselt annavad tunde mitmed külalisõpetajad, teinekord lausa kümmekond külalist korraga. Loe edasi: IKT töötajad jagavad noortele kogemusi

Sel nädalal minnakse tagasi kooli

25. veebruarist kuni 1. märtsini leiab aset “Tagasi kooli” fookusnädal, mis juhatab sisse kooliaastaringse tegevuse. “Tagasi kooli” kutse on jätkuvalt lihtne – tule ja anna vähemalt üks koolitund

Alates 2013. aasta veebruarist on kooliminek paindlikum kui kunagi varem, sest valminud on uus infosüsteem, mis võimaldab soovijatel õppeaastaringselt endast külalisõpetajana märku anda ja õpetajatega tunde kokku leppida.

Jagades õpilastega oma elu- ja töökogemusi saavad külalisõpetajad koolis õpitavat seostada praktilise eluga ning luua nii tihedamat sidet kooli, kasvava põlvkonna ja ühiskonna vahel. Varasemate külalisõpetajate kogemused on näidanud, et juba ühest seesugusest koolitunnist võivad saada alguse väga põnevad ideed nii õpilaste, kooli kui külalisõpetajate endi jaoks.

Algatuses osalemine on ka oluline sõnum selle kohta, et õpetajaametit tuleb väärtustada. Õpetaja on hariduse nurgakivi ning tema kujundab hariduse ja harituse kvaliteeti. Külalisõpetamine annab suurepärase võimaluse õpetajaameti rõõme ja muresid pisutki ise kogeda ning seeläbi ühiskondlikku diskussiooni oma kogemusi ja mõtteid lisada.

Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal sihtasutus Noored Kooli poolt. President Toomas Hendrik Ilvese toetusega on ettevõtmine jõudnud tuhandete huvilisteni ning jätkanud kasvamist sellest ajast peale. Algatust veavad eest Noored Kooli programmi vilistlased Triin Noorkõiv ja Tiina Pauklin. ”Tagasi kooli” strateegiline partner on Swedbank. Infosüsteemi arendamisprojekti rahastasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Swedbank.

Rohkem infot “Tagasi kooli” kohta leiab siit.

Võrumaa naised sõidavad Lätimaale

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab kahepäevase reisi Lätimaale, kus esimesel päeval külastatakse väikeettevõtjaid ning teisel päeval
ollakse Riia lähistel. Reis toimub 6.-7. mail, marsruut Põlva – Voru – Aluksne – Madona – Plavinas – Koknese – Riia – Jūrmala – Riia – Võru. Kõik huvilised on oodatud õppima lätlaste kogemustest.

Reisisoovist palutakse teada anda hiljemalt 30. aprilli õhtuks aadressil naisteyhendus@gmail.com või tel 54521962 (Helle). Osalemine tasuline.

Allikas: MTÜ Võrumaa Naiste Ühendus

Maarahva kongressi külaliste mõtteid

Läinud reedel Paides toimunud maarahva kongressil esines nii Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen kui ka Leedu Rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené.

Linnainen lausus, et maalt lähevad esimestena need, kellel see on võimalik ja kes arvavad, et mujal on parem.

“Jäävad need, kes ei suuda kolida,” lisas ta.

Mineku põhjustena nimetas Linnainen töö, hariduse ja oluliste teenuste puudumise. Viimased on elu muutudes samuti oluliselt muutunud. Tänapäeval otsivad inimesed linliku iseloomuga teenuseid. Linnainen küsis, et kas väike omavalitsus ikka suudab kõiki kohustusi täita ja vastas, et Soome kagunurgas paikneva Kymenlaakso maakonna omavalitsused moodustasid maakonna liidu, kus elab üle 180 000 inimese. Maakonna liidu moodustamisel peetakse silmas, et selles on omavalitsus, mis jääb n-ö töölkäimise
kohaks. Kymenlaaksos on selleks Kuovola.

Euroopa rahasid jaotavad Soomes maakonnad, mitte pealinna asutused.

“Soomes tegeleb kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu küsimustega rahandusministeerium. See, et regionaalarenguga tegeleb siseministeerium, on Nõukogude aja pärand, ” rääkis Linnainen.

Leedu endine pea- ja põlluminister, praegu nende rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené ütles, et küla on suur rahvuslik rikkus, sest sealt tulevad meie lauale põllumajandussaadused.

“Ka meil suletakse maal koole ja arstipunkte. Põllumajanduses töötab meil seitse protsenti
elanikest. Talude keskmine suurus on 15 hektarit, kuid on ka neid, kelle käes on üle 20 000 hektari maad,” kõneles Prunskiené.

Ta imestas, et Eesti kulutab vaid viis protsenti kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Leedu kulutab kohalikele teedele 25 protsenti aktsiisist.

Mari-Anne Leht