Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil anti nõusolek kinnisasja Raba tn 32 koormamiseks otsustuskorras hoonestusõigusega Pärnumaa Omavalitsuste Liidu kasuks, et rajada uus Pärnumaa kodutute koduloomade varjupaik.
Loe edasi: UUS PÄRNUMAA LOOMADE VARJUPAIK LUUAKSE OMAVALITSUSTE KOOSTÖÖS
Ei teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.
Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.
Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.
Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.
Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi
Täna, 18. augustil on rahvusvaheline kodutute loomade mälestamispäev. Selle raames kutsub Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kõiki üles süütama küünal mälestamaks neid hüljatud loomi, kes on meie seast lahkunud või kannatavad inimeste ükskõiksuse ja hoolimatuse tõttu.
“Peame tänast päeva eriti oluliseks, sest just kodutud loomad on need, keda enamasti enda ümber ei märgata,” selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Paljud neist loomadest on koduta jäänud seetõttu, et omanik nad ükskõikselt hülgas. Paraku on ka Eesti loomade varjupaigad ja hoiukodud ülekoormatud. Abivajajaid on kordades enam kui nende abistamiseks mõeldud vahendeid.” Selart lisas, et aastas abistavad kohalikud loomade aitamise eesmärgil loodud ning sadu vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid tuhandeid hüljatud ja kodutuid loomi. “Tuhanded loomad on endiselt aga tänaval,” nentis ta.
“Peame tänast päeva eriti oluliseks, sest just kodutud loomad on need, keda enamasti enda ümber ei märgata,” selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Paljud neist loomadest on koduta jäänud seetõttu, et omanik nad ükskõikselt hülgas. Paraku on ka Eesti loomade varjupaigad ja hoiukodud ülekoormatud. Abivajajaid on kordades enam kui nende abistamiseks mõeldud vahendeid.” Selart lisas, et aastas abistavad kohalikud loomade aitamise eesmärgil loodud ning sadu vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid tuhandeid hüljatud ja kodutuid loomi. “Tuhanded loomad on endiselt aga tänaval,” märkis ta. Loe edasi: Üleskutse: süüta küünal hukkunud loomade mälestuseks
Eile tähistasid Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames mälestati loomi ning süüdati küünlad nende loomade auks, kes on kaotanud oma elu autorataste all, julmade inimeste käe läbi, surnud haigusesse või on mõnel muul viisil hukkunud.
Selts kutsus kõiki loomasõpru üles mälestama kodutuid loomi, kes on meie seast lahkunud selle tõttu, et kodu vajavaid loomi on rohkem kui loomasõbralikke kodusid. Tihtipeale võetakse perre lemmikloom, kellele ei suudeta pakkuda täisväärtuslikku elu. Looma eest hoolitsemine käib üle jõu ja ühel päeval ta jääb ta koduta, kuna omanik hülgab oma lemmiku.
Samuti soovib ELS teavitada ühiskonda ja avalikkust olukorrast, kus loomade varjupaigad ja hoiukodud on ülekoormatud. Igal aastal satub varjupaikadesse ning kasse abistavatate organisatsioonide ja ELSi hoole alla sadu koeri ja tuhandeid kasse ning muid loomi, nagu rotid, papagoid, hamstrid jt. Kahjuks ei ole aga kõiki varjupaigas, hoiukodudes või veel tänaval päästmist ootavaid hädalisi võimalik abistada, kuna abivajavaid loomi on endiselt rohkem kuiraha ja ressursse päästmiseks.
Kodutute loomade mälestamise päeva tähistatakse üle maailma ning alguse on see päev saanud Ameerika Ühendriikidest. Mälestamispäeval läidetakse küünlad ja räägitakse kodutute loomade olukorra tõsidusest ja probleemidest, kuid ka lahendustest olukorrale.
Süüta küünal kodus või virtuaalselt ELSi kodulehel http://malestus.loomakaitse.ee/ ning mõtle nende loomade peale, kes kannatavad ja on kannatanud inimeste ükskõiksuse tõttu!
Aita kodutuid loomi, tule organisatsioonidesse appi vabatahtlikuks või toeta annetusega! Kodutuid loomi abistavate organisatsioonide kontaktid leiad: http://malestus.loomakaitse.ee/index.php?do=toetus&page=1
