kalavarud

Seminar “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal”

Seminar teemal “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal” toimub Viinistu kunstimuuseumis 13. veebruaril kell 12.

Päevakava:
11:45 Tervituskohv
12:00 Kalavarude uuringud Lahemaa vetes (Lauri Saks, TÜ Eesti Mereinstituut)
12:30 Räime ja lõhekvoodid ning püügivahendite piirarvud (Liivika Näks, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
12:50 Kutseline kalapüük ja väljapüük Soome lahes (Gunnar Lambing, Põllumajandusministeerium)
13:15 Kohvipaus
13:30 Harrastuspüügi ja turismi potentsiaal Lahemaal (Jarko Jaadla, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
13:50 Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas (Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut)
14:30 Vabatahtlik merepääste – kellele ja kuidas? (Haivo Laulik, Käsmu Vabatahtlik Merepääste)

Info ja üritusele registreerimine: Krista.Kingumets@keskkonnaamet.ee või tel 5562 4391.

Seminari korraldab Keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Peipsi kalavarud on tõusuteel

normal_peipsi_ahven — Peipsi ahven. Foto: www.kalastusinfo.ee

Kuigi Peipsi puhul on tegu Põhja-Euroopa kalarikkama suurjärvega, ei jätku siin kala enam kaugeltki kõigile soovijatele. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüdsid Eesti ja Vene kalurid aastas kokku kuni 11 tuhat tonni kala, siis viimastel aastatel on kahe riigi kalurite püügikogus jäänud 4–6 tuhande tonni piiresse.

Õnneks hakkab nii mõnegi kalaliigi osas langus peatuma. Seda kinnitavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste sügisesed katsepüügid. Lootust varude seisu paranemiseks lähiaastatel annab eelmise aasta suhteliselt tugev kohapõlvkond, kes kasvab püügimõõtu küll alles aastail 2012–2013. Samuti on püügivarusse lähiaastatel lisandumas 2009. aasta tugev ahvenapõlvkond. Teadlaste hinnangul liigub ülespoole ka rääbise arvukus. Varude paranemine annab tunnistust sellest, et varusid on majandatud säästlikult.

Võrreldes tänavusega suureneb Eesti kalapüügikvoot 760 tonni võrra. 2011. aastal saavad Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni.

Peipsi järvest saab püüda ka rääbist, kelle püük varude madalseisu tõttu oli 2000. aastast saadik keelatud. Järgmise aasta rääbisepüügi aeg 1. kuni 31. juulini püügikvoot kahe riigi kaluritel kokku 20 tonni. Loe edasi: Peipsi kalavarud on tõusuteel

Raku, Harku ja Maardu järves täiendatakse kalavarusid

Varude taastamise käigus saavad kalamaime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.