Esimene eestlane jõudis Ama Dablami tippu

Ama Dablam

28. oktoobril kell 10:30 jõudis Nepaalis esimese eestlasena Ama Dablami (6856 m) tippu rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus tartlane Kunnar Karu. Ama Dablami puhul on tegemist tehnilise mäetipuga, mis on populaarsuselt kolmandal kohal Himaalaja mäetippudest arvestades väljastatud ekspeditsioonilubade arvu.

Ekspeditsiooni raames alustas 9 liikmeline ekspeditsiooniseltskond aklimatisatsiooni tõuse 12. oktoobrist ning 16 päeva hiljem jõuti ka mäe tippu. Ekspeditsiooniliikmest jõudsid Ama Dablami tippu lisaks Karule ka Arnold Coster (Holland), Dimitri Nichiporav (Venemaa), Henri Geller (Luksemburg). Ülejäänutel kahjuks tippu jõuda ei õnnestunud.

Vasakpoolne püramiidjas mäetipp on Everest (8488 m), pea taga
Lhotse (8516 m)

„Sellel sügisel oli ilm viimase paari aasta parim ning seega ronimistingimused mäel ka suurepärased. Külmakraade oli küll tavapärasest rohkem (tipustõusul kuni -25), kuid see muutis lumeolud mäel veelgi paremaks. Tiputõusu alustasime 27. oktoobri õhtul kell 22 õhtul ning orienteeruvalt 1000 kõrgusmeetrit, mis meid tipust lahutasid läbisime järgmise hommiku 10:30ks ning seisime mäetipus täielikus tuulevaikuses, nautisime pilvitut taevast ning suurepäraseid vaateid Everestile ja Lhotsele!“ räägib Karu.

Nipernaadi Reisiklubi

Alpinistid tõusevad taas Tartu ülikooli ja Parroti mäetippudele

Tartu ülikooli 380. aastapäeva tähistamiseks stardib 12. juulil Tallinnast ekspeditsioon Tartu ülikooli ja Parroti nimelistele mäetippudele Kesk-Pamiiri mäestikus – 30 aastat pärast esmavallutusi.

Tartu ülikooli ja J.F. Parroti mäetipud asuvad Kesk-Pamiiri mäestikus, Kõrge Seina ahelikus vastavalt 6350 ja 6277 m kõrgusel üle merepinna. Kesk-Pamiir asub Tadžikistanis, Mägi-Badahšani autonoomse vilajeti territooriumil. Käesoleval aastal möödub nii Tartu ülikooli kui ka Parroti tipu esmatõusust 30 aastat. Tõusud tehti Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul. Vahepealsel ajal eestlased seal käinud pole.

Mäetippe asub vallutama Tartu ja Tallinna alpinistidest koosnev 10-liikmeline grupp eesotsas Andrus Hiiemäega, kes hindab retke keerukaks ja suhteliselt ohtlikuks, kuna ekspeditsioon toimub inimasustusest kaugel ning välisele abile loota on pea võimatu. „Tõus baaslaagrist tippu sisaldab liustiku ületamist, tõusu lumenõlval ning liikumist teraval harjal. Vajalik on seongus liikumine ning see nõuab erivarustust (köied, kassid, kirkad, lumeankrud jmt) ning reljeefile vastavaid tehnilisi võtteid ja oskusi. Lisaks toimub enamik tegevusest rohkem  kui 5000 meetri kõrgusel, tipud aga on veel üle kilomeetri kõrgemal – merepinnalt tõusjatele avaldab oma pärssivat mõju kindlasti ka kõrgusfaktor. Ilmaolud mägedes on alati ettearvamatud,“ ütleb Hiiemäe ja lisab, et isegi äärmise hädavajaduse korral võib abi saabumine Tadžiki sõjaväekopteriga võtta päevi.

Hiiemäe hinnangul teeb alpinisti jaoks ekspeditsiooni eriliseks just vajadus tegutseda täiesti iseseisvalt ilma igasugust tugiteenust omamata. Puuduvad ettevalmistatud rajad, tugiköied jne. Olemasolevad tõusukirjeldused ja kättesaadav teave olude kohta piirkonnas on pigem ajaloolise väärtusega. Seega selguvad taktikalised nüansid ja teekonna valik tipputõusuks alles kohapeal. 

Ekspeditsioon kestab 37 päeva ning kõik vajaminev alates tehnilisest varustusest kuni söögi-joogi ja sidevahenditeni tuleb meestel endil kaasa võtta. Lisaks võetakse kaasa Tartu ülikooli lipp, tekkel ja sõrmus, et need tippu jätta. 30 aastat tagasi mäe esmavallutuse ajal jäeti mäetippu tollane ülikooli tekkel ning tipuplaat.

Spetsiaalne ettevalmistus ekspeditsiooniks algas jõuludest – jooksvalt tehti üldfüüsilisi ja vastupidavustreeningud, erialased ja tehnilised treeningud viidi läbi Eesti pankrannikul nii talvel kui ka suvel, lisaks pikad matkad raskete seljakottidega, osavõtt mägipääste ja alpinismitehnika võistlustest ning mitmed koolitused (nt esmaabi ja meditsiini, laviini jm).

Ekspeditsioon stardib 12. juulil Tallinna lennujaamast ja saab suuresti teoks Tartu ülikooli toetusel. Tagasi jõutakse plaanide kohaselt 17. augustil.

Lisainfo: Kristjan-Erik Suurväli, tel 517 5339, kristjan.erik@alpinism.ee

Anneli Miljan

 

Tagasivaade ekspeditsioonile Udmurtiasse ja Vepsamaale

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tutvustatakse 12. oktoobril algusega kell 16 sel suvel Udmurtias ja Vepsamaal toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ja fotomaterjali.

„Muuseum – koolidele“ programmi raames esitletakse ka ERMi ja Regio koostatud ning Hõimurahvaste Programmi toetusel valminud soome-ugri ja samojeedi rahvaste levikukaarti. Lisaks antakse ülevaade teistest materjalidest, mida saab koolides soome-ugri temaatika tutvustamisel kasutada.

Foto: www.erm.ee
Eesti Rahva Muuseumi ning Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi ühisprojektina korraldatud ekspeditsioon toimus 7.–25. juunil Udmurtia pealinnas Iževskis ja selle ümbruses olevate rajoonide külades. Välitöö käigus koguti esemeid ja jäädvustati tänapäeva linna- ja külaarhitektuuri, argielu ja pidulikke sündmusi, külamemmede-taatide esitatud folkloori ning noore põlvkonna traditsioonidepõhist käsitöö-, kunsti-, tantsu- ja laululoomingut. Publiku ette tuleb video- ja fotopäevik „Kaameraga Udmurtias“.

Udmurdi välitööl osalesid ERMist Svetlana Karm, Maido Selgmäe, vabakutseline fotograaf Madis Kats ja uurijad Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudist ning Arhitektuuri- ja Etnograafiamuuseum-kaitsealast „Ludorvai“. Projekti toetas Hõimurahvaste Programm.

Madis Arukask (TÜ) ja Indrek Jääts (ERM) viibisid 23. juulist 5. augustini Leningradi oblasti Podporožje rajoonis Ojati jõgikonnas asuvates kesk-vepsa külastutes Vidlas, Nemžal, Järvedes, Kurbal, Ladvas ja Mägjärves. Välitööde eesmärgiks oli koguda folkloristlikku, etnograafilist ja kaasaegsete ühiskondlike protsessidega seotud ainest.

Üritusel jagatakse muljeid ning näidatakse filmilõike ja fotosid sellelt uurimisreisilt. Uurimisretke toetasid Eesti Teadusfond (grant nr. 7385 „Vepsa pärimuskultuur: etnokultuuriline tervikpilt läbi isikukesksete pärimustekstide“) ja Eesti Rahva Muuseum.

Kaart: http://www.erm.ee/files/pr/pildid/regio_soomeugri.jpg

Vaata ka http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1889

Allikas: ERM