Piksepühä Haanihn. Foto: maavald.eePiksepühä um Pikse-esä meelehnpidämise ja avvostamise pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisest Võhandu jõõst, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ja anniga meelehn pitäq. Vanõmbal aol loeti viil mano piksepalvõq.
Kaudimägi Haanimaal. Foto: erakoguKuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.
Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.
Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.
Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!
Kaudimägi Haanimaal. Foto: erakoguSedäkõrda um trehvänü täüskuu ku pääväpüürüse pidämine ütesama päävä pääle (21.12.2010).
Pääväl um väega rassõ aig – tiiä-äi kas nakkaski inämp korgõmpast käümä. Tuuperäst um vaia Päivä avita. Ku õdagu pääväsadamisest nika ku hummogu päävänõsõnguni kimmäs tuli ülevähn hoita siss tuuga annami rassõl aol Pääväle väke.
Ku paari päävä peräst Päiv joba niipallo aiksamppa nõsõs, et kikas tuu ao seehn üte sammu jõud astu, siss um tuu tulõhoitmise tüü as´a ette lännü ni algaski vahtsõnõ valgusõ aostaig.
Haanimaal Kaudimäel saa olõma pääväpüürüse pidämise teedäandmise tuli keskpääväst, Päävä avitamine pääväsadamisest. Õdaku jõudõhn (18.00) pääväkohatsit synavõttõ pudrosüümise mano. Puultõist tunni päält süäüüd Talvõ vastavõtmine. Hummoku myni minot inne ütsät Päävä terehtämine.
Pööripäeva tähistamine Kaudimäel. Foto: Erkki Peetsalu
Haanimiihhi nõvvokua eestvõttel tähistatakse täna Haanimaal sügisest pööripäeva, traditsiooniliselt kogunetakse ‘pääväpüürüst’ pidama Uue-Saaluse kandis Kaudimäel.
Pööripäevatuli süüdatakse keskpäeval, õhtuks keedetakse valmis puder ja viiakse läbi muud päevakohased toimingud. Kaudimäele pööripäeva tähistama on oodatud kõik huvilised nii põliselt Haanimaalt kui kaugemalt. Pilli- ja lauluhääle võib julgelt kaasa võtta.
Sügisene pööripäev tähistab kalendris aega, mil päev ja öö on ühepikkused ning päev hakkab lühenema ja öö pikenema. Sügisese pööripäeva kohta on öeldud, et kust poolt sel päeval tuul puhub, sealt puhub ta kogu sügise ja talve.
Enne sügisest pööripäeva söövat kariloomad rohkem kui pärast. Pööripäeval peaks aga karjale kõvasti süüa andma, muidu jäävat loomad kõhnaks. Sellest päevast kolivat ka kõik putukad oma talvekorterisse.
Saartel ei ole vanasti soovitatud pööripäeval lammast pügada ega villa kedrata, siis jäävat lambad haigeks. Meremehed ütlevat veel, et kui pööripäeval tuul selle koha peal puhub, mis kala annab, siis on püüu ajal kalasaaki loota. Mõnel pool olla arvatud, et pööripäeval sündinud inimese elukäik saab olema heitlik.
Sügisesel pööripäeval asub Päike seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev. See päev on astronoomilise sügise algus: lõunapoolkeral kevade, põhjapoolkeral sügise algus (wikipedia.org).
