Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Otsus 2008. aasta lõpus Eesti riigile kingitud ja Ruhnu saarel asuva Korsi talukompleksi kordategemiseks ning sinna muuseumi rajamiseks vajaliku raha eraldamise kohta peaks tulema veebruari jooksul.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Korsi talu hoone kahjustunud nurk, mille palkidel on näha seeni. Foto: Kaarel Lauk

Eile Tallinnas kultuuriministeeriumis käinud Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa tõdes, et ministeeriumis oli Korsi talust küll juttu, kuid olukord olevat siiani ebaselge, sest midagi ei ole otsustatud.

“Taotlusi laekus kordades rohkem kui osati arvata, sellepärast on asi venima jäänud. Kui töömaht oleks olnud väiksem, oleksid tulemused teatavaks saanud detsembri lõpus,” lausus Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonikoordinaator Merilin Pärli.

Kas Saaremaa muuseum Korsi talu kordategemiseks raha saab, peaks tema väitel selguma nädala-paari jooksul. Muuseum esitas EAS-ile taotluse Korsi talu korrastamiseks 13 miljoni krooni saamiseks Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist möödunud aastal. Kultuuriministeeriumi omaosalus sellest oleks 15 protsenti. Taotluste esitamise tähtaeg oli augustikuus.

Seened nurgapalkidel

Ruhnlase Kaarel Laugu sõnul on Korsi talu elumaja palkidest otsaseina nurk vihma tõttu nii palju kahjustada saanud, et seal kasvavad juba seened. “Seened viitavad, et niiskus on sinna pikka aega ligi pääsenud,” ütles Lauk. “Euroraha ootamine ei tähenda, et vihm võib kusagilt läbi joosta. Hoone mädaneb enne ära, kui raha ükskord kohale jõuab,” pahandas ruhnlane. Ta ootab huviga, millal muinsuskaitseamet kultuuriministeeriumile ja Saaremaa muuseumile ettekirjutuse teeb. Loe edasi: Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Ruhnu saare elanikud tegid ise kalendri

Talgud. Foto 2011. aasta kalendrist
Sel nädalal leidsid kõik ruhnulased oma postkastist 2011. aasta kalendri, kus on peal nende oma saare lugu. Nimelt oli MTÜ Ruhnu Kultuurielu ilma igasuguse suurema jututa ja õige tasa valmis teinud ajalooliste fotodega Ruhnu kalendri.

Vanad fotod on üks osa Ruhnu ajaloopärandist. Tagamaks nende säilimise ja võimaldamaks vaba ligipääsu otsustas selts aasta tagasi luua Ruhnu digitaalse fotopanga. Digikujule viidud fotomaterjalist on loodud avalikult ligipääsetav veebigalerii aadressil http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii.

Valminud fotogaleriid on plaanis jätkuvalt täiendada. Vähemalt aasta on saare avalikus blogis toimunud ka arutelu fotodele jäädvustatu üle. Mitme pildi kohta on saareelanikel oma lugu. Uus kalender sisaldabki osa neist fotodest.

Ruhnus algas ametlikult talvehooaeg

Eile hommikul algas Ruhnu saarel talvine hooaeg. Ruhnu saare blogis on selle kohta järgnev märge: “Täna hommikul päiksetõusuajal noppis Veeteede Ameti praamlaev Eva-317 merest välja Ringsu sadama pöörupoi. Sellega on nüüd ametlik navigatsioonihooaeg Ruhnu sadamas lõppenud. Sadamavaht on samuti puhkusel. Kohtume kevadel.”

Sel aastal külastas Ruhnu sadamaid 2179 jahti. Kõige enam jahte külastas Ruhnu saarel asuvat Ringsu sadamat. Aasta esimese kolme kvartali jooksul käis seal 531 jahti. Sama perioodi jooksul külastas Roomassaare sadamat 385 jahti, Kihnu sadamat 367 jahti, Virtsu sadamat 313 jahti, Heltermaa sadamat Hiiumaal 170 jahti, Abruka sadamat 162 jahti ning Rohuküla sadamat 136 jahti.
Allikas ruhnlane.blogspot.com

Ruhnu vahet seilab ajutiselt Arabella

Kuna enne lume tulekut mahasadanud vihm muutis Ruhnu lennuraja pehmeks ja lennuk ei ole alates möödunud nädala kolmapäevast saanud saarel maanduda, otsustas Saare maavalitsus panna reedeks Ruhnu vahet sõitma Lauri Kivirai laeva Arabella, kirjutab reedene Meie Maa. Ruhnlasi aga ei rahulda ajutine laevaühendus. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Ruhnu kirikud päästetakse puidumardikate küüsist

Heakskiidu on saanud Läänemere saarte puithoonetes seen- ja mardikakahjustuste leviku piiramise projekt. See tähendab, et Ruhnu kirikute päästmisel puidumardikate käest löövad kaasa Euroopa parimad spetsialistid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Enamik kahjurite tõrjeks vajaminevast rahast saadakse Euroopa Liidu kaudu. Tõrjetöö peaks algama tuleval aastal.


Projekti „Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes” algataja ning juht Kalle Pilt ütles, et probleeme Ruhnu kirikutes mainiti juba 1994. aastal, kuid keegi ei suutnud seni midagi ette võtta.


Puitu ei kahjusta mitte mardikad ehk majasikud ise, vaid nende vastsed, kes võivad puidus elada 3–10 aastat. „Kui hoonetes hävitada nii vastsed kui munad, on probleem pikaks ajaks lahendatud,” ütles Pilt. 


Tema sõnul on projekti raames peamiseks tegevuseks kirikute töötlemine mardikakahjustuste leviku piiramiseks ning saare ülejäänud hoonete omanikele ja haldajatele mardikakahjustuse vastu keskkonnahoidlike töötlusmeetodite õpetamine. 



Projekt hõlmab peale Ruhnu ka Ahvenamaad, Saaremaad, Vormsit, Gotlandi ja Ålandi.



Ruhnu halloweeniorienteerumine kulges meeleolukalt

Eile Ruhnu saarel korraldatud orienteerumine “Ruhnu 2010 Halloween” möödus väga meeleolukalt ja aktiivselt.

Rada kulges küla tagumisest otsast – poolde Ringsu välja. Punktideks, mida läbida, olid valitud seekord elumajad, mille elanikud orienteerujaid lahkesti ülesannetele suunasid. Kokku osales neli meeskonda, kes inspireerituna halloweenist said endale ka selle teemalised nimed.

Tegemist oli tiheda rebimisega ja kohad jaotusid järgmiselt: I koht: “Põrgulised”, aeg 2h ja 17min – Reigo, Martha Liise, Margit, Emma, Kristel. II koht: “Paharetid”, aeg 2h ja 50min – Maret, Eeva, Juku, Karl August. III koht: “Sarvikud”, aeg: 2h ja 54min – Margus, Maiu, Ariin, Kathrin, Morgan. IV Koht: “Kratid”, aeg: 2h ja 56min – Elen, Kadri, Külli, Joosep, Priit.

Kaks võistkonda alustasid raja põhjapoolsest otsast ja kaks lõunapoolsest. Igas punktis tuli võistlejatel pärast ülesande läbimist kokku panna puzzle, mis koosnes järgmise punkti moonutatud fotokildudest. Põhjapoolt minnes tuli läbida Aive maja, kus võistlejad pidid nikerdama kaks puust võinuga. Edasi tuli joosta Elvi juurde, kus enne puzzle lahendamist pidi ära sööma vastiku maitsega suupiste. Järgmiseks ootas orienteerujaid Helju, kelle hoovis pidi puid kärutama. Pärast seda jõuti Silvi juurde, kus mosaiigi saamiseks pidi pähe tuupima luuletuse. Nüüd võttis osalejad vastu Vilve, kelle sõbralikus väliköögis kamba peale omlett valmistada tuli. Edasi jooksid võistlejad Antsu juurde, kus ootas neid kaks ülesannet, et kätte saada oma mosaiik – tuli nimed panna Ruhnus pesitsevatele linnuliikidele, mille pildid laual reas lebasid, ning osalejad pidid ka lahendama ristsõna kalaliikide kohta.

Taas jooksma pääsedes ootas tormajaid Irja hubane majake, milles võistlejad tassitäie kuuma põdrasamblateed sisse kummutasid. Järgnes pikk teekond Anne ja Vello juurde, kus puzzle saamiseks pidid võistlejad näitama oma aednikuoskusi ning talveks kärpima viinamarjapõõsad. Nüüd avanes puzzlepildilt finišhi hoone, milleks seekord sai valitud Liise talu kohvik. Seal said võistlejad janu kustutada ja keha kinnitada.

Parimaid premeeriti kuldse karika ja ühispildiga. Väga tublid olid kõige pisemad ehk Karl August, Emma ja Kathrin, kes tähelepanuväärse südikusega läbisid kiires tempos kõik punktid võrdselt nagu teisedki. Kiitust väärib ka miniatuurne (ürituse mastaabis) Iti, kes samuti oma pikkuse kohta tublid kilomeetrid läbi astus.

Korraldajate hirmuks kujunes Reigo, kelle pea jagas nagu koorelahutaja. Ta pani oma pöörase tempoga ürituse prognoose kategooriliselt ümber mõtlema. Tänud ka Andresele, kelle tihe juuresolek kaotas õhust kogunenud pinged. Tohutud tänusõnad Luisele, kes üritusele oma õla alla pani ja kelle kohvikus toimus rikkalik lõpetamine.

Kogu üritus läks hästi ja ilma suurtemate vahejuhtumiteta. Suured-suured tänud ka vahepunktidele osalemast ja aitamast: Aive, Elvi, Helju, Silvi, Vilve, Ants, Irja ja Anne.

Allikas: Marten, Ruhnu blogi

Paadimatk Ruhnus

Ruhnlaste laevastiku iga-aastane matk “Eesti lipp ümber maakera” toimub homme hommikul (ilmaprognoos lubab mõnetunnist tuuleauku). Kuunsis nagu ikka piknik, Endel lubas Kuunsiga seotud lugusid rääkida. Kogunemine kl 10 Luise poe juures.

Allikas: Ruhnu päevik