Kuressaare linnuse valli merepoolsesse külge rajatud läbikäigu kaevamistöödel tuli koos mitmete haruldaste leidudega päevavalgele ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga, kirjutab tänane Meie Maa. Loe lähemalt siit.
Rubriik: Kuressaare
Kuressaare jahisadamat külastas tänavu rekordarv aluseid
Suvehooajal külastas Kuressaare jahisadamat 451 alust, mis on sadama 11 tegutsemisaasta absoluutne rekord. Alustega saabus jahisadamasse ligi 1700 inimest.
“Tänavu on meil rekordaasta jah, tendents on järjest kasvamise poole,” räägib sadamakapten Oskar Jõgi ilmse rahuloluga. Oskari sõnul on rekordi taga suurepärane soe suvi, mis pani sel aastal inimesed liikuma. Ka tuuleolud olid tema sõnul soodsad. “Rahvas ju külma ilma ja tugeva tuulega väga merel olla ei taha,” selgitab Oskar.
Aluseid käis Kuressaare jahisadamas sel hooajal 17 riigist. Kui kõige rohkem käib siin vetes jätkuvalt soomlasi (182 alust), siis sadamakapteni sõnul on hea meel sellest, et ka eestlased on hakanud Kuressaarde järjest enam jahtide ning kaatridega sisse sõitma. Sel aastal peatus sadamas 97 Eesti alust, millest jahte 41 ja kaatreid 56.
“Varaseimal aastail on eestlased oma alustega külastatavuselt 3.-4. kohal olnud, tänavu aga teisel,” sõnab Oskar ja lisab, et siinne sadam saab üha tuntumaks ja tuttavamaks. Külalisi oli sadamas veel näiteks Prantsusmaalt, Belgiast, Šotimaalt, Saksamaalt ja Rootsist.
Igal aastal käib jahisadamas aluseid, mis juba viis-kuus aastat järjest on Kuressaares käinud, kuid palju on neidki, mis esmakordselt siia satuvad. “Üks sakslane rääkis, et ta on maailmas palju ringi purjetanud, aga kui meile sisse sõitis, tundis ta end kohe justkui kodus,” tõi sadamakapten näite. Oskari kinnitusel kiidavad Kuressaarde tulnud külalised väga palju linna ilu, puhtust, loodust ja muidugi inimesi.
Tuleviku osas on Oskar optimistlikult meelestatud. “Viissada alust hooajal ei ole enam kaugel,” ennustab ta. Et aga jahte ja kaatreid veelgi enam siia satuks, tuleks tema sõnul kindlasti süvendustöid teha, et ka alused, millel süvist 3-3,5 meetrit sadamasse mahuksid. “Ma usun, et varsti nii ka läheb, sest see on ju Kuressaarele ja tervele Saaremaale väga kasulik,” usub Oskar.
Üritusi nagu merepäevad võiks sadamakapteni sõnul Kuressaares isegi rohkem olla. “Sadamas peatus tänavu üks rootslane, kui ta kuulis, et merepäevad on tulekul jäi ta kauemaks ja hiljem kiitis üritust väga,” meenutab Oskar. Või teine näide. “Eelmisel aastal purjetas siia üks jaht Ahvenamaalt ja sattus täpselt merepäevade ajaks. Tänavu ajastas ta oma tuleku juba merepäevade järgi,” sõnab kapten.
Sadamasse jahi või kaatriga sisse sõitnud inimesed on sadamakapteni sõnul väga sõbralikud ja paljudega tekib ilus sõpruski. “Mõnda ära saates, kes on sadamas pikemalt peatunud, on tunne, nagu saadaks ära väga head tuttavat,” tunnistab Oskar.
Silver Saluri
Kuressaares elav terjer valiti Euroopa kolmandaks
Kuressaares elava Sari Laitineni Texforrier Marimekko “Pulmu” sai 30. septembrist 3. oktoobrini Sloveenias Celjes peetud koertenäitusel “European Winner Dog show 2010” kolmanda koha, kirjutab saaremaa.ee.
Marimekkot edestasid sellel võistlusel Dandiedinmont terrier Hispaaniast ja staffordshire bull terrier Ungarist. Sari Laitinen ütles, et Euroopa meistrivõistluste näol oli tegu suurejooneliste võistlustega, kus osalesid koerad üle kogu maailma. Laitineni sõnul lõi üle maailma eelvõistlustel kaasa 10 000 koera. Kuigi ta ei teadnud täpset statistikat, olid neist hinnanguliselt 1000 terjerid.
Marimekko on tituleeritud koer, keda on tunnustatud ülemaailmsetel ja Euroopa võistlustel, ära märgitud Eestis, Lätis, Soomes ja mujal Põhjamaades.
Laitinenil on kodus kolm koera – Lapinporokoer, inglise kääbusterjer ja siledakarvaline foksterjer. Texforrier Marimekkol on omanikeks veel Molli Nyman Soomest ja Claire Hoffman USA-st.
Allikas: saaremaa.ee
Kuressaares venib hiina keele õppimise võimalus
Kuressaare gümnaasium plaanis sel õppeaastal alustada lõpuklassides hiina keele õpetamist. Abikäe lubas ulatada ka Hiina saatkond. Ehkki soovi avaldas 29 noort, on keeletunnid seni jäänud pidamata, sest loodetud õpetaja pole ikka veel Eestisse saabunud.
Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik tõdes ajalehes “Meie Maa”, et Hiina saatkonnaga lepiti asjad küll kokku, kuid ilmselt ei olnud Hiinas ikkagi kohe seda inimest olemas, kes Saaremaale keelt õpetama oleks tulnud. “Tema leidmisega läks aega ja sealt see venimine on tulnudki,” ütles ta.
Eelmisel nädalal selgus, et õpetaja jõuab Eestisse pärast koolivaheaega ja novembris võivad tunnid alata. Nii oleks Kuressaare Gümnaasium esimene kool Eestis, kus kolmanda võõrkeelena õpitakse hiina keelt.
Kuressaare sai omavalitsuse 20. aastapäevaks uue linnalipu
Täna, 1. oktoobril tähistab Kuressaare 20 aasta möödumist päevast, mil linn taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sel puhul sai Kuressaare uue kujundusega linnalipu, mis varahommikul kell 8 linnavalitsuse ees heisati. Uue lipu heiskasid linnapea Urve Tiidus ja volikogu liige Jaan Lember.
Kui varem moodustus Kuressaare linnalipp sinisest lipuväljast, millel valged pakud, siis nüüd asub lipu südapunktis ka Kuressaare vapipilt. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 11:7 ja selle normaalsuurus on 1650 x 1050 millimeetrit. Valge paku laius on 1/5 ning vapipildi kõrgus 1/2 lipu laiusest.
Lisaks pidulikule lipuheiskamisele on aastapäevale pühendatud sündmusi Kuressaares täna veelgi. Näiteks toimub Raekojas lühikonverents, kus tervituskõnega esineb president Arnold Rüütel, kes 20 aastat tagasi Kuressaarele oluliste sündmuste juures viibis. Ettekandega esinevad veel Saaremaa Muuseumi vanemteadur Priit Kivi, kes räägib Kuressaare omavalitsusest Eesti Vabariigi esimestel kümnenditel ning Tallinna Ülikooli avatud poliitika professor Georg Sootla, kelle teemaks on Eesti kohalik omavalitsus 2018 – stsenaariumid ja perspektiivid. Sõna meenutusteks saavad ka Kuressaare volikogu esimehed ja linnapead aastatest 1990 – 2005.
Õhtul kell 18 algab Kuressaare kultuurikeskuse saalis kontsertaktus, kus linn annab üle tänukirjad inimestele, kes oma ametipostil või kauaaegse tööga linna haldusaparaadis on andnud suure panuse linna ja omavalitsuse haldusvõimekuse arengusse. Meeleoluka kontserdi sisustavad Kuressaare muusikakollektiivid, külalisena esineb Soome vanim meeskoor, 1878. aastal asutatud Muntra Musikanter. Kontsert on tasuta ja ka linnaelanikud ning külalised on oodatud sellest osa saama.
Juba teisipäevast on kultuurikeskuses avatud aga omavalitsuse sünnipäevale pühendatud näitus, kus eksponeeritakse dokumente, fotosid, esemeid ja meeneid viimasest kahekümnest aastast. Koostöös Saaremaa Muuseumiga saab näha ka linnavalitsemisega seotud eksponaate varasematest aastakümnetest. Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.
Kuressaare on esimene omavalitsus Eestis, mis ENSV Ülemnõukogu otsusel 25. septembrist 1990 taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sama aasta 1. oktoobril külastas Kuressaaret Ülemnõukogu delegatsioon eesotsas toonase esimehe Arnold Rüütliga, kes andis Raekojas linnavolikogule üle vastava sümboolse tunnistuse ja ühtlasi sai ametiketi kaela tollane linnapea Taivo Lõuk. Arnold Rüütel ja Taivo Lõuk esinesid ka lühikese päevakohase kõnega Raekoja ette kogunenud linnarahvale. Just seda päeva on hakatud pidama Kuressaare kohaliku omavalitsusüksuse sünnipäevaks.
Täna avatakse Kuressaares Ristiku lasteaed
Täna kell 12 avatakse Kuressaares värskelt rekonstrueeritud Ristiku lasteaed (endine Kuressaare 5. lasteaed).
Rekonstrueerimistööde käigus ehitati lasteaed täielikult uuesti üles, kogu lasteaia territoorium sai heakorrastatud ning erilist rõhku pandi erinevatele atraktsioonidele, mis on mõeldud lastele kõige nooremast vanuserühmast eelkooliealisteni välja.
Lasteaia ehitustööd läksid maksma 30 miljonit krooni. Linna omafinatseeringuks kujunes 4,5 miljonit krooni. 25 miljonit krooni lisandus EASi kaudu regionaalarengu fondi “Kohalike avalike teenuste arendamise” meetmest. Ristiku lasteaia ehitustöid teostas AS Koger & Partnerid.
“Ehitustööde käigus Facio välja vahetanud firma Koger & Partnerid suutis hoolimata lühikeseks jäänud ehitusajast ja muutunud konjunktuurist ehitusturul rajada kvaliteetse hoone Kuressaare lastele. Jagan nii mõnegi lasteaeda külastanud täiskasvanu arvamust: lausa kahju, et ei pea enam ise lasteaias käima, nii rõõmus ja värviline on see maja,” sõnas Kuressaare linnapea Urve Tiidus. “Ristiku lasteaed on alati hiilanud oma hoolitsetud õuealaga, nüüd on see täitunud suure hulga uute mänguobjektidega ja usun, et järgmiseks kevadeks särab aed jälle täies ilus,” lisas linnapea Urve Tiidus.
Viimane uus lasteaed valmis Kuressaares 20 aastat tagasi Tuulte Roosi linnaosas. Kuressaare linn on pidanud oluliseks rahuldada võimalikult paindlikult kõigi lasteaeda soovijate avaldused, sealhulgas pakkuda lasteaiateenust ka naabervaldade lastele. Kokku
on Kuressaares viis munitsipaal- ja kaks eralasteaeda.
Ristiku lasteaed on Kuressaares neljas tänavu Euroopa Liidu rahade toel valminud suurem investeeringuobjekt. Raekoja esimene korrus renoveeriti turismiinfopunkti jaoks, suve hakul avati uus rannahoone koos uuendatud rannaalaga ning kooliaasta alguseks sai valmis renoveeritud Kuressaare muusikakool. Nelja suuremasse objekti on Kuressaares sel aastal investeeringuid tehtud üle 50 miljoni krooni ehk peaaegu 4000 krooni iga linnaelaniku kohta.
Silver Saluri
Saaremaal jäävad tudengid stipendiumita
Kuna Kuressaare linn ja Kaarma vald vähendasid ühepoolselt Saaremaa Omavalitsuste Liidule liikmemaksuna tasutavaid summasid, on rahanappuses liit sunnitud tänavu muu hulgas loobuma noortele tudengitele stipendiumide maksmisest, kirjutab tänane ajaleht Meie Maa.
Lisaks annab leht teada, et Kuressaare linnavalitsus kavatseb korraldada konkursi linnateatrile viieks aastaks direktori leidmiseks, kuna tööleping praeguse teatrijuhi Piret Raugiga lõpeb novembri keskel.
Loe lähemalt www.meiemaa.ee
Saaremaale Roomassaarde kavandatakse motokompleksi
Kuressaare linn on saanud avalduse, et alustataks Roomassaare motokompleksi detailplaneeringut, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
„See on veel selline plaan,” kõlas detailplaneeringu algataja Raul Singi napisõnaline kommentaar. Esialgu uuritakse, kas kõik plaanitav kavandatavasse asukohta ikka ära mahub.
Kuressaare linnavalitsuse planeerimisosakond on juba koostanud detailplaneeringu võimaliku eskiisi. Sellelt võib näha, et Roomassaarde planeeritakse motokrossirada, supermotorada, kiirendusrada ja ka libedusrada ning mitut hoonet.
Kuressaare muusikakool alustas renoveeritud majas
Kuressaare muusikakooli kasvandikud võtsid uue õppeaasta vastu 2. septembril värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.
Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad ja uksed ning seina pandi korralikud heli isoleerivad plaadid. Samuti on muusikakoolis nüüd lift liikumispuudega inimestele. Välja ehitati muusikakooli teine korrus, kus on nüüdsest avar puhkeruum õpilastele, muusikakuulamise tuba, harjutamisruumid, pilliladu ja arvutiklass. Samuti ehitati teisel korrusel välja uus 66-istekohaline kammersaal. Keldrikorrusele rajati aga helistuudio koos trummi- ja jazziklassiga.
„Kuressaare muusikakool sai 17 miljoni krooni eest täiesti uue kuue. Loodan, et see annab ka muusikaõpetusele uut särtsu ja hoogu,“ ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. „Muusika õppimist on peetud sajandeid hariduse üheks oluliseks osaks matemaatika ja keeleõpetuse kõrval. Pilli õppimine arendab lapse aju võrdselt nii akadeemiliselt, emotsionaalselt kui füüsiliselt ja vaimselt. Soovin, et ka nendel lastel, kes ei taha muusikat ja pillimängu süvendatult õppida, võiks sellesse kaunisse majja senisest rohkem asja olla,“ lisas linnapea Tiidus.
Linnapea Urve Tiiduse sõnul uuendatakse tänavu veel teisigi Kuressaarele olulisi hooneid. „Kuu aja pärast valmib täiesti uus suur lasteaed enam kui 200 lapsele. Uus rannahoone rõõmustas juba juulis kuressaarlasi ja turiste, Raekoja I korrus hiilgab värskendatud keskaegses ilus,“ sõnas linnapea. Urve Tiiduse kinnitusel on Kuressaare välisrahastust kokku saanud üle 50 miljoni krooni ning linnapoolne kaasfinantseering on tehtud linna eelarvest. „Kuressaare on üks kohalikke omavalitsusi, kes on saanud mitmel aastal hakkama riigipoolse abirahata tasandusfondist. Tuua iga eelarve krooniga juurde 12 krooni programmidest – see on igati hea tulemus,“ tunnistas linnapea.
Kuressaare muusikakooli ehitustöid teostas AS EBC Ehitus. Tööde maksumuseks kujunes 17 181 686 krooni. Linna omafinantseeringuks oli 2 181 686 krooni. Muusikakool renoveeriti Euroopa Liidu „Avatud noortekeskuse, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise“ meetme toel. Lisaks eraldas haridus- ja teadusministeerium muusikakoolile pool miljonit krooni uute toolide ja laudade ostmiseks ning helistuudo sisustamiseks tehnikaga.
Kuressaare muusikakoolis õpib ligi 180 õpilast, koolis on 27 töötajat.