2. juulil 1941 mõisteti NKVD sisevanglas Jaan Tõnissoni üle „kohut“. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud.
3. juuli keskpäevaks ootab MTÜ Jaan Tõnissoni Selts rahvast Tartu Raadi kalmistule Tõnissonide suguvõsa hauaplatsile, et mälestada Jaan Tõnissoni. Kalmistul kõnelevad EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. Sissejuhatuse teeb Tõnissoni seltsi abiesimees Trivimi Velliste.
Koledast ja julmast 1941. aasta suvest möödub seitsekümmend viis aastat. Need inimesed, kes selles suves elasid, nägid elu ja maailma kiiret muutumist, sest üksteise otsa kuhjusid nõukogude võimu julmusest kantud juuniküüditamine, suurriikide salakavalad ja inimlikkust eitavad plaanid ning puhkenud maailmasõda. Inimesed kadusid ning kuigi nende lähedased ootasid nende tagasitulekut veel aastakümneid, ei tulnud paljud neist enam kunagi, tõdeb Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru.
Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist, kahekordsest riigivanemast ja Riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, Tartu Ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud juba ööl vastu 13. detsembrit 1940, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.
Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud. On põhjust arvata, et Jaan Tõnissoni ei viidud Eestist ära, vaid ta lasti koos vähemalt kolmeteistkümne teise vangiga lihtsalt maha. Dokumendid selle kohta puuduvad. Teadmata on ka tema matmispaik.
„Jaan Tõnissoni enda soov oli puhata kord Raadi kalmistul, tema enda poolt ostetud perekonna hauaplatsil. Jaan Tõnissoni Selts paigutas eelmisel aastal Tõnissoni perekonna hauaplatsile Jaan Tõnissoni sünnitalust, Viljandimaalt Mursilt, toodud ja kunstnik Ain Ilvese kujundatud mälestuskivi,“ selgitab Aru.
Jaan Tõnissoni mälestuskivi juurde kogunetakse selleks, et vaimuliku Ants Toominga palve ja Tunne Kelami sõnadega meenutada Jaan Tõnissoni ning ühes mälestussõnadega kinnitada veendumust, et ideede ja aadete järele on vajadus ka tänases heitlikus elus, leiavad seltsi liikmed.
Päev jätkub kell 13. 15 Vanemuise 19 asuvas Tartu Kirjanduse Majas ettekannetega Jaan Tõnissonist ja eesti keelest (Jüri Valge), Tartu ülestõusust 1941 ja Tervishoiu Muuseumi grupist (Kaia Leht) ning metsavendadest ja Suvesõjast aastatel 1940 – 1941 (Olavi Punga).
Pärast ettekandeid näidatakse filmi “Patarei ärkab ellu”, režii Jaan Kolberg, stsenaarium Trivimi Velliste (2016, Studio Navona, 30 min.).
Urmas Saard