Jaan Viska, Vigala vald
Üritus toimus Vana-Vigala rahvamajas, osavõtjad kogunes üle 40. Õppepäev näitas kohalikku huvi mitmete eluvaldkondade vastu. Pakutud teadmiste valik oli väga laialdane, tuletas meelde mitmeid eluks-toimetulekuks vajalikke tõekspidamisi, lisaks võimaldas uusi omandada. Kokkusaamine oli kogemuste vahetamine, sai vastanduda kogetule, et lihtsalt ei peaks valima numbrit 112.
Kõigepealt tervitas Vigala vallavanem P. Kärsna. Vigala püüab teha kõik valla turvalisemaks saamisel. Samas tuletas meelde, et on võimalik täita küsitlusankeeti 20. aprilliks. Ankeedis tuli märkida liitumissuund kas Märjamaa, Halinga või hoopis Kullamaa poole. (Kirjutaja märkus: tegelikult hiiliv haldusreform toimib aastaid, Märjamaa oma ujulaga ja kinoga omab mõjupiirkonda vähemalt 25 kilomeetri raadiuses.) Teisalt paluti ankeedis märkida 375 mõttelise euro kulutamist oma piirkonna arenguks.
Vana-Vigala ei olnud kokkusaamiskohaks juhuslikult. Juba viis aastat tagasi asutatud tuletõrjeselts jõudis nüüdseks juba endise metskonna garaaži ümber ehitamiseni, et luua tuletõrje depoo. Kasutusest väljas olnud hoone leidis uue rakenduse kogukonna turvalisuse tagamisel.
Registreerimisel said kõik punast värvi kandekoti kirjaga “Suitsuandur päästab elu”. Päev algaski nn töötubade tutvustamisega maakonna terviseedendaja Ülle Laasneri eestvedamisel. Kohaletulnuid ootasid mitmed töötoad: liiklusohutus, tuleohutus, praktiline tulekustutus, kuritegevuse ennetamine, ohvriabi, metsa eksimise vältimine, nägemis- ja kuulmisvahendid, häirekeskus, naabrivalve, arsti loeng vaimsest tervises. Töötubades jagati teabematerjali, kleepse, vastati huvipakkuvatele küsimustele.
Eks üritus toimus terve ja turvalise Raplamaa nimel. Siingi kehtib vanasõna: õppida pole kunagi hilja. Korraldajad olid loosiauhindade saamisvõimaluse andnud nendele, kes võtsid osa vähemalt kuuest töötoast. Kõige vanemaks osavõtjaks oli 88aastane E. Tekkel, kes õppepäeva algul kohtas koridoris 87aastast klassivenda E. Koorepit. See oli igati tore sissejuhatus, mis näitas eakate huvi toimuva vastu. Teisalt võib märkida: kes on harjunud üritustel osalema, see läheb pakutuga kaasa. Eakad härrad laususid, mõnda nooremat peab kangiga hoovama kodunt välja saamisel.
Mõni hiljem ütleski, et oleks tahtnud kauem töötoas olla. Eks see olegi näide sellest, et siseturvalisuse tagamiseks peame süvenema, tegema palju ennetustööd, alles seejärel saame loota reageerivate jõudude – riigistruktuuride – abile toimetulekul. Ennetustöö algab kodunt, jätkub koolis-tööl kuni valdkondade tippjuhtideni välja. Eesmärk saabki olla selles, kuidas luua turvaline kogukond. Ainult mitmekügse koostöö kaudu, mida kinnitas õppepäeva sisukus, otstarbekus.
Ega sellega polnud päev lõppenud. Lõunal ootas ees rammus maitsev supp. Osavõtjatele jagasid maitsvat lõunasööki I. Roosi ja A. Sildoja. Suppi jagus ka politsei- ja piirivalveorkestri liikmetele.
Pärastlõunal algas pillimeeste esinemine. See oli tõepoolest väga meeldejääv ja südamlik etteaste Hando Põldmäe dirigeerimisel. Pillimehi seekord 25, nende seas kolm naist. Algas inglise looga, loo tutvustamisel öeldi, et mehed saadi pille mängima seetõttu, et järgmist päeva on kergem tööl alustada, kui õhtul on pilli mängitud, mitte pubis õllekannu taga istutud. Avaloole järgnesid “Vanad sõbrad” – svingi rütmis, K. Kikerpuu lood, mõned lood Saksamaalt, O.Kase lugu “Emajõe peal” (tuntud hea lugu), U. Alenderi ja R. Rannapi “Suudlus läbi jäätunud klaasi”. Nagu ikka oli ka neil lisapala “Kriminaaltango”. Jääb kiita orkestri laia esitluslaadi, meeldivust ja oskust nii lugude tutvustamisel kui ka esitusel. Meeliliigutav etteaste. Seal, kus mängib puhkpill, on J. Sinikas alati kohal.
Toimus ka lubatud loosimine: peaauhinna korstnapühkimisteenuse võitis M. Veimann Läti külast. Sel päeval kaotajaid ei olnud, kõik said kaasa heatuju nõuannetega turvalise kodu, koduküla loomiseks.
Kohaliku sündmust on hea lõpetada uudisega, sest 6. aprillil sai ühine hädaabinumber 112 Eestis üleeuroopalise tunnustuse osaliseks, kiideti Eesti pühendumist elude päästmisel ja suurema turvalisuse tagamisel ühiskonnas.
Loomulikult tänati õppepäeva korraldajaid, töötubade juhte, orkestrit, kes leidsid võimaluse olla Vigalas.
Õppepäeval kogetu annab võimaluse minna turvalisema Vigala suunas. Selliseid õppepäevi saab osalemiseks soovitada teistelegi. Olgem aktiivsed!