Järgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.
Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.
Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse.
Kivide toomiseks võta palun ühendust kristo@rakvereteater.ee või tel 32 95 443 või jäta kivid Rakvere Teatri kohvikusse. Kive saab tuua ka edaspidi, võttes need etendusele kaasa.
Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“ põhineb August Gailiti kahel romaanil, mille teemaks on võitlus isade maa eest. Piirsituatsioonides avalduvad inimeste olemuslikud jooned – hoolivusest ja sügavast empaatiast kuni argpüksluse ja julmuseni. „Isade maas“ on sellises äärmuslikus olukorras Vabadussõjas lahingukäsku ootavad sõdurid ja romaanis „Üle rahutu vee“ Rootsi siirduva põgenikepaadi reisijad. Nendes lugudes avaldub lisaks jutustaja olemusele kogu Eesti iseseisvuse saavutamine ja kaotamine, millele Gailit leiab tuhandete lootusekiirtega lõpu.
Lavastuse kunstnik on Kristi Leppik, osades Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Maarika Mesipuu, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer.
Allikas: Rakvere Teater, www.rakvereteater.ee