«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.
Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»
Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.
Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb.
Tripõrirohoga palanigu vasta
Milviga samma miilt om Uibu Endel (50), kinkal om elokotus nii Rõugõh ku Vahtsõliinah. Tä lask hindäle mõnõl hääl sõbral Vinnemaalt rohtõ tuvva. Küsümise pääle, määndsit rohtõ miis sõs tarvitas, otsõ valgõn Þigulin istva Endel vällä kats karpi: üte pääl om kirän Almagel ja tõõsõ pääl Trihopol.
«Almageel om väega hää sõs, ku seeh omma maohaava vai kõrbaja,» ütel’ Endel. «Mullõ soovit’ tohtri almageeli asõmõl iurorohtõ kah, a neo es avida sukugi.» Miis lei käega ja ütel’, et euroroho tei as’a hoobis hullõmbas. Trihhopool om Endli jutu perrä tripõriroht – tuud hätä täl muidogi man ei olõ, sellet’ miis kipõlt mano. «Tripõrirohi om ainumanõ, miä palanigu vasta avitas,» ütel’ tä. «Ütski tõõnõ iurorohi võta-i hambapalanikku nii häste är ku trihhopool.»
Uibu Endli teedä oll’ taad rohto vanastõ Eestih kah saia. «A sõs tull’ iuroliidu okupant ja kiilse är!» selet’ miis pahatsõlõ. «Iuro-okupant taht meile umma sitta müvvä ja viil maru kallilt!» Tä hinnas’, et Vinne rohtõga saa hinnäst pall’o odvampa terves tohtõrda: almageel masvat Vinne rahan õnnõ sada ruublit ja trihhopoolgi om otav.
Uibu Endel ütel’, et täl om jalah tromb, tuuperäst saa-i tä viina juvva. Kül kitt’ miis, et tä võtt hää meelega õukat. A taa kraam, mis Eestih müvväs, ollõv kah «määnegi iurotsolk», mitte õuka. «Eeder piäsi jo maru häste palama, a taad tsolki vissi ma tulidsõ pliidiravva pääle ja vot tä sõs mõtõl’ sääl, kas lätt palama vai lää-i!» kõnõl’ Uibu Endel umast kvaliteedikontrollist. «Mõni partii, midä siin müvväs, om normaalnõ, a mõni sääne, et ku punni maaha võtat, sõs haisas nigu tõbras vai süütevedeligu perrä ja juvva taad kannata-i!» võtt’ miis uma jutu kokko.
Pall’o om võlsskaupa
Vahtsõliina asundusõ avahuuldustüütäjä Ziugandi Külli ütel’, et mitu timä hoolõalost olli varramba kõva Vinne rohtõ tarvitaja ja pruuknu näid hää meelega parhillaki, ku näid saia olõs. A ku sul olõ-i tutvat, kiä Vinnemaalt rohtõ toosi, tulõ leppü Eesti ummiga.
Kulešasi Milvi märkse, et timä om kah päält jalalõikust Eesti rohtõ pääle üle lännü, selle et olõ-i olnu võimalust Vinnemaal kävvü.
Lõpus muutu Milvi tõsitsõs ja pand’ kõigilõ süäme pääle: «Ma kae pall’o Vinne televisiooni ja tiiä, et Vinne rohtõga piät väega ette kaema. Või-i osta näid ütskõik määndsest apteegist vai õga turu päält. Väega piät tiidmä, kost ostat, selle et sääl om õks otsalda pall’o võlsskaupa kah!»
Nutovi Mirjam, Uma Leht
Eks Citramoni, õigemini vist Citramon P ole ka Valkas müügil minu teada. Vene rohtude müümisel ehk takistuseks suur hulk dokumente ja muid, mida Ravimiamet vajab.
Kindlasti kardetakse ka rohtude odavust. Aga olla paljud rohud, s.t. vene omad võiks küll müügil.
Võib ju väita, et Analgin eelmise põlvkonna rohi, aga avitas küll. Tõsi, retseptiga peaks ta saadaval olema. Miks küll retseptiga?
Külauudistel võiks olla ajakirjanik, kes üritaks paljudel temadel (asjalikke) kommentaare saada.