Baltic Workboatsi 2,3-megavatise võimsusega tuulegeneraator on Nasval juba rohkem kui kuu aega püsti olnud ja Nasvalt Sikassaarde ka maakaabel ammu paigaldatud, kuid Eesti Energia aeglase tööjõudluse tõttu ei saa tuulik veel elektrit toota.
“Eesti Energias toimib professionaalne suutmatus. Asjad liiguvad teosammul, tundub, et seal on inimeste töövõimekus 20–30 protsenti,” põhjendas tuulegeneraatori töölerakendamise viivitust projekti käivitaja Oleg Sõnajalg. “Üks asi tehakse päevas, üks vastus korraga, ei osata näha asju ette. Kui probleem on käes, öeldakse, et seda oleks võinud palju-palju varem öelda. Uskumatu, et Eesti Energias, kus peaks töötama oma ala asjatundjad, on nii palju ebaprofessionaalsust.”
Kaablitrassi rajamisest Nasvalt Sikassaarde kirjutasime Meie Maas juba eelmise aasta 8. detsembril. Nasva ja Põduste jõe alt on vahepeal kaabel läbi puuritud, samuti mitme maantee alt. Kuna paigaldati vajadusest suurema ristlõikega maakaabel, siis liinikaod on Sõnajala hinnangul poole väiksemad kui näiteks 2,5 kilomeetri pikkusel Salme-Läätsa elektriliinil.
Eesti Energia Jaotusvõrgu projektijuht Andro Ennok ütles, et nemad lähtuvad elektrituru seadusest ja elektrivõrgu eeskirjast. “Kõik projekti kooskõlastused jaotus- ja põhivõrgu ettevõtetega võtavad teatud hulga aega. Kui kõik kooskõlastused on käes, alles siis saame rääkida tuuliku katsetustest. Omakorda võtavad ka katsetused teatud aja, et lõplikult saada kinnitust, et see tuulik sobib sinna võrku. Kogu protsess on pikk ja keerukas,” põhjendas asjaga venitamist Ennok.
Praamiga ei saanud tuulikut siia tuua
Kuna Saaremaa kõige võimsama tuulegeneraatori, mis seisab praegu Nasval töölelülitamise ootel, osad on nii suured, ei saanud seda maad mööda Saaremaale tuua. “Uutel parvlaevadel on peale- ja mahasõidul kaldtee. Tuuliku labade pikkus on üle 40 meetri ja praami kaldtee ei võimalda nii pika lastiga autol laevale sõita.
Seetõttu tõime selle tuuliku siia tunduvalt kallimat transporti kasutades, erilaevaga. Uute parvlaevade kõrgus on üle viie meetri, kuid kaldtee segab. Regula autotekk on samas 4,2 meetrit kõrge, meie lasti kõrgus aga 4,5 meetrit. Jälle ei sobinud. Ma ei süüdista üldsegi parvlaevaliini operaatorit – ega uued laevad olegi ju ülemõõdulise transpordivahendi vedamiseks ehitatud,” selgitas Sõnajalg.
Veljo Kuivjõgi, Meie Maa