Kristjan Mändmaa, SA Viljandi Muuseumi loovjuht ja „Nõiakivi” näituse kuraator haruldase leiu juures.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Alates neljapäevast on Viljandi Muuseumis avatud pimeda aja näitus „Nõiakivi“, mis keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas. Kummalise eseme ühele küljele on graveeritud ristimärgid, teisele salapärased sümbolid.
Müstiline salapära valdab külastajat juba näituse tuppa sisenemisel, sest musta „seina” sees ust pole näha. Lihtsalt tuleb kätega laest maani langevad kitsad kardinaribad sedavõrd laiali lükata, et saaks parajasti oma kere justnagu läbi avaneva seinaprao muistsete aegade kitsukesse ruumi poetada. Väga kauaks uudistajat üksinda kaugete aegade hämarusesse salapäraste sümbolite ja märkide tähendust mõistatama ei jäeta. Peatselt ilmub „seinapraost” nähtavale erilist aupaklikust sisendav hästi kogukas teadjamees. Kristjan Mändmaa on sihtasutuse Viljandi Muuseumi loovjuht. Ühtlasi on tema ka näituse kuraator, keda mõnus kuulata. Näituse mõtte algataja on Ain Vislapuu.
Rattama talus päevavalgele ilmunud haruldane leid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Terekäe andmise järel astub mees sisenemisel vasakus ruuminurgas asuva klaaskuubiku juurde ja kummardub võimalikult lähedale haruldasele auguga rõngale, millele tehtud sümbolite tähendusele pole ajaloolased senini lõplikult rahuldavat selgitust leidnud. Mändmaa viitab võimalikule saksa päritolule. Kiviketas võib tõenäoliselt olla seotud ajavahemikuga XVI-XVII sajandist. Tolle aja sõjakäikudel ja rüüsteretkedel tallas kõiksugu rahvast nii läänest kui idast Eestimaa pinda. Paratamatult mõjutasid ja kujundasid võõrad ka siinset uskumuste maastikku. Eksponeeritav ketas ilmus päevavalgele Rattama talus sõja-aastal ja äratas kõrgendatud tähelepanu vaatamata sellele, et eestlastel oli tollel hetkel põhjust palju tähtsamatele asjadele keskenduda: leiva-, peavarju- või üldisemalt ellujäämise murele.
Pimeda aja näitus „Nõiakivi“ Viljandi muuseumis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Leiupaik asub nö müütilise Risti kabeli ja eeldatava Madisepäeva lahingutandri lähistel. Tollest, kõige vanemates kirjalikes ürikutes mainitud piirkonnast pajatavad rohked sealsed kuuldused – legendi ja rahvajutud.
Mändmaa osundab nõiamärkidega kettaküljele, mis oli olnud sõjajärgsel veneajal vaataja silmade eest varjatud ning esemest kõneldud kui tähtsusetust metallivalust. ENSV-aegses muuseumis üritati tähtsat aspekti maha vaikida. Nüüd on uurijad salapärase poole uuesti päevavalgele asetanud. Muuseumi kivikettast on kirjutatud artikleid ja teaduslikke uurimusi, aga lõpliku saladuskatte eemaldamiseni ei ole ikkagi suudetud jõuda.
Pimeda aja näituse „Nõiakivi“ stendid Viljandi muuseumis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kuigi ketta mõeldava otstarbe üle arutlevad ja vaidlevad ajaloolased tänaseni, omab Mändmaa sõnul juba üksnes kivi leidmise asukoht äärmiselt põnevat mõtteainet. Kuraator tunnistab, et olles kogu oma elu Viljandis elanud polnud tal aimugi sealsamas ühekilomeetrise läbimõõduga ringi sees asuvatest paikadest, mis nõnda tähendusrikkad. Oletatava madisepäeva lahingupaiga kohal asuva Rattama talu kõrval on kurikuulsa Risti kabeli varemed. Kohe samas kõrval ka Madi kivikalme ning Tammemäe hiis. Mändmaa soovitab kindlasti kõiki neid igasugustest lugudest ja legendidest tiinet asukohta külastada.
Ei jäänud me kauaks kahekesi. Varsti sisenes läbi salapärase seina Krista Roolaid. Naine kannab auga välja teenitud aunimetust Muuseumisõber 2023, keda kannustab mäluasutusi külastama ülisuur uudishimu möödunud aegade tundma õppimiseks. Ja Roolaid tõi endaga kaasa veel ühe näitusehuvilise. Huvi kütab teadasaamiste kirge.
Kristjan Mändmaa tervitab Krista Roolaidi „Nõiakivi“ näitusele tulemisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Muuseumis tutvustatakse toonaseid nõiarituaale, ennemuistseid rahvauskumuste koosmõjusid väljapoolt tulnud ristiusuga. Mahukast etnograafiakogust saab ülevaate kaitsemaagia ilmingute kohta nii tarbeesemetel kui ka rõivastel. Selgitatakse sümbolite tähendust ja kulgu minevikust käesoleva ajani välja.
Mändmaa hinnangul väärib kahtlematult ka praeguse näituse iga üksik stend täiesti eraldi näitust. Miks mitte siis kaheksa või isegi kümmekond uut teemanäitust.
Näitusega kaasneb loengusari, millega alustatakse järgmise nädala laupäeval, 1. novembril kell 14.00. Ühtekokku toimub loenguid kolmel järjestikusel laupäeval. Loengutega esinevad Inna Jürjo, Tõnno Jonuks ja Meelis Friedenthal.
Kadunud maal meenutab Eesti iseseisvuse manifesti ette lugemist Viljandis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enne majast lahkumist palus Mändmaa viivuks heita pilk ka viimaseid nädalaid avatud näitusele „Kondas ja kunstiklubi“, mis pakub olulist täiendust Ugala suvelavastusele „Kondas ja maasikasööjad“, kergitab katet etenduse sündmustiku taustalt ja tegelaste prototüüpidelt. Näitusel tasub vaadata, millise salapärase maali peitis dissident Martin Kass kommunistide eest oma sahvrisse, kuid näha saab lisaks sellele salapärasele näitele veel palju muudki huvipakkuvat.