KAALI METEORIITIKAMUUSEUMIS JA EUROOPA NOORIMAS KRAATRIS

Fotogalerii

Reisikiri

Kaali kraater. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Käesoleva artikliga jätkame pärast mõningast pikemat vahet taas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppurite 4., 5., 6. augustil toimunud õppreisi kajastamisega. Esimese päeva teisel poolel jõudsime Kaali kraatriväljale.

Buss peatus Kuivastu – Kuressaare maanteest umbes kolm kilomeetrit eemale jääva Kaali külastuskeskuse ees. Kauni dolomiidist ehitatud hoone ühes tiivas asub kauplus, millest läbi minnes pääseb Meteoriitika- ja paekivimuuseumisse. Kaali poest läbi astudes on võimalik kaasa osta suveniiri või käsitööesemana killukese Saaremaa aluspõhja kivimit. Kuid muuseumist saab ülevaate meteoriitikast nii Eestis kui maailmas. Kogu Saaremaa geoloogiline ehitus ja selle kujunemine on Eestis midagi ainulaadset. Seepärast tutvustatakse siin Saaremaa aluspõhja ja fossiile. Samuti lubatakse ammutada võimsat väge 96 kg raskuse Sihhote-Alini meteoriiditüki puudutamisel.

Šveitsist leitud nooleots võib olla sepistatud Kaali meteoriidist

Enne, kui minna muuseumi vahetus läheduses asuvat kraatrit uudistama, võib vaadata ka filmi Kaali meteoriidist. Annika Poldre rääkis üht-teist huvitavat juba bussisõidul. Ta soovitas lugeda 2. augusti Postimehes avaldatud artiklit sellest, et Šveitsist leitud nooleots võib olla sepistatud Kaali meteoriidist. Huvitava ülevaate kirjutas reporter-toimetaja Mariliis Kolk.

Värskelt teadusajakirjas Journal of Archaeological Science avaldatud artiklis ilmneb, et ülemöödunud sajandil Šveitsist leitud pronksiaegsel nooleotsal on ootamatu päritolu. Nooleots on valmistatud taevast alla kukkunud rauast, mis suure tõenäolisusega langes maa peale Eestis. Puudub kahtlus, et Mörigenist leitud pronksiaegse nooleotsa tegemiseks tarvitati meteoriidi tükki. „Aga toormaterjal ei paistvat mitte sugugi pärinevat Šveitsist ega sellele lähedaltki,” vahendas Annika põnevat pommuudist. „Uurimisrühma arvates peetakse kõige tõenäolisemaks nooleotsa valmistamist meteoriidist, mis tekitas Saaremaale kraatri. See teadasaamine viitab omakorda sellele, et juba toona kasutati Euroopas ulatuslikke kaubandusvõrgustikke.”

mis tekivad vaid kosmoses

Artiklist loeme veel: „Keemilise koostise analüüs paljastas, et nooleotsal oli meteoriidirauale iseloomulik raua ja nikli koostis, lisaks leidus seal radioaktiivse alumiinium-26 jälgi, mis tekivad vaid kosmoses.”

Viimaste ja väidetavalt kõige täpsemate mõõtmistulemuste kohaselt hinnatakse kraatrite tekkeajaks aastaid 1530 kuni 1450 eKr. Miks mitmuses? Aga sellepärast, et Kaali peakraatri juures asuvad veel väiksemad kraatrid.

Peakraatri läbimõõt on 110 m, sügavus 22 m. Kraatrit ümbritseb nelja kuni üheksa meetri kõrgune vall, mis koosneb plahvatusega maapinnast väljapaiskunud kivimitest ja setetest. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidikihid. Sügavuses asub Kaali järv. Veeseisust olenevalt on selle läbimõõt 40–60 m. Põhja ladestunud mudakihi paksuseks on mõõdetud ca viis meetrit. Järve kaunistavad vesiroosid istutati vette 2006. aastal.

Lisaks Saaremaale leidub Eestis meteoriidikraatreid mujalgi: Osmussaare lähedal meres, Hiiumaal, Räpina vallas, Võru vallas ja Väike-Maarja vallas.

Urmas Saard

Samal teemal:

ANGLA TUULIKUMÄEL JA PÄRANDKULTUURIKESKUSES

JAANALINNUD JA FÖÖNIKSI AED

KURESSAARE MEREPÄEVADEL KESET MÜÜGI- JA MELUALA

Share via
Copy link
Powered by Social Snap