Foto: Urmas Saard / Külauudised
Laupäeval, 21. mail toimub Padisel ühteaegu hariv ja meelelahutuslik kalapäev, millega tähistatakse üleilmset rändekaladepäeva. Sündmuse tähtkalad on tänavu tuurad, kelle toob kohale RMK Põlula kalakasvatuskeskus. Eesti Loodushoiu Keskus tutvustab nende asustamist ja tolle tegevuse tulemusi.
Rändekalade päeval saab lisaks tuuradele tunnistada teaduslikku elektripüüki, harjutada püügivõtteid, ammutada ohtralt kalatarkust ning maitsta hõrke kalatoite. Päevajuhiks on kalaentusiast ja aasta keskkonna mõjuisik Reigo Ahven.
Rändekaladeks nimetatakse neid kalu, kes kudemiseks vahetavad oma tavalise veekeskkonna teise vastu. Nii on sel päeval fookuses lõhed, meriforellid, angerjad, tuurad ja teised meie vetes elavad või tulevikus siia naasevad rändekalad.
Samuti toob ta hea näite Sindi paisu likvideerimisest, mis on toonud tuhandetele kalastajatele väga vingeid kalapüügivõimalusi
Keskkonnaminister Erki Savisaar ütleb, et Eesti Loodushoiu Keskuse ja RMK Põlula kalakasvanduse viimaste aastate tuurade Narva jõkke asustamine on andnud häid tulemusi. Samuti toob ta hea näite Sindi paisu likvideerimisest, mis on toonud tuhandetele kalastajatele väga vingeid kalapüügivõimalusi seal, kus varem võis püüda nagu kaevul. Ministri sõnul mängib suurt rolli vabatahtlik ja kutseline kalavalve, kes üheskoos kalade kudeajal veekogudel silma peal hoiavad.
“Ürituse asukohavalik ei ole kaugeltki juhuslik, vaid pigem tõstab esile kalade mõistes just neid vähem tuntumaid paiku, kus tegelikult käib samuti vilgas kalaelu. Lääne-Harju vallal on umbes 100 kilomeetri pikkune rannajoon, samuti voolab vallast läbi mitmeid suuremaid ja väiksemaid jõgesid, kus rändekalad tegutsevad,” selgitab Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. Ta lisab, et ühelt poolt annab päev võimaluse saada kalatargaks, teisalt populariseerida vallas vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalapüüki.
Nagu nimigi ütleb, võtavad rändekalad kudemiseks ette pikki rännakuid. Seda peavad nad vabalt teha saama. Ometi on kalade teel ees mitmeid tõkkeid, mis nende rändetee kinni panevad. Nii ongi rändekalade päeva üks eesmärk tutvustada seda, kuidas rändeteid avada ning mida riik selleks teinud on.
Vooluveekogude tervendamisest ning kalade kasvatamisest ja asustamisest räägivad RMK ja tolle koosseisu kuuluvad Põlula kalakasvanduse spetsialistid. Seaduskuuleka kalastaja õigusi ning kohustustusi tutvustab Keskkonnaamet. Kalakaitsehooaja kohta annab infot Vabatahtlik Kalakaitse. Kalanduse Teabekeskus on välja pannud teadusliku elektripüügi, mida demonstreerib kalateadlane Martin Kesler. Spinningu- ja lendõngeviskeid näitavad ja õpetavad Eesti Castingu Liidu esindajad. Veeohutusest räägib ja veepäästet tutvustab Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad.
Padise kloostris käis omal ajal vilgas kalakasvatus ning kalasöömine
Päev viiakse läbi Padise mõisa pargis, valitsejamajas ja kloostri lähistel. “Padise kloostris käis omal ajal vilgas kalakasvatus ning kalasöömine, näiteks on arheoloogide sõnul selle müüride vahel kindlalt söödud teiste kalade hulgas ka angerjat, (meri)forelli ja teisi rändekalu,” selgitab Jaanus Saat.
Oluline osa rändekalapäeval on kala väärindamisel ja sellel, kuidas kalast maksimaalselt liha kätte saada ning mida tollest valmistada. Seda õpetab kalakokk Hanno Kask ja spetsiaalse kalamenüüga toetab Padise Kastell.
Rändekalade päeva korraldavad Lääne-Harju vald, Keskkonnaministeerium ja Kalanduse Teabekeskus 21. mail, kell 11-15. Partneriteks on RMK, Keskkonnaamet, Loodusmuuseum, Eesti Loodushoiu Keskus, Vabatahtlik Kalakaitse, Päästeamet, Kalatuba, Padise Kastell. Üritust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Struktuurifondist.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
Suur pildigalerii: RÄNDEKALADE PÄEV PADISEL
PADISE KLOOSTRIS TÄHISTATAKSE ESMAKORDSELT RÄNDEKALADE PÄEVA