Lipu päeva tähistati riikliku tähtpäevana esmakordselt sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval 2004. aasta 4. juunil. Nimetatud päev märgib Eesti lipu emalipu õnnistamist Otepää kiriklas Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna vana kalendri järgi 1884. aasta 23. mail.
Lipu päeva seadmise võttis Riigikogu vastu Tiit Matsulevitši ja Isamaaliidu (nüüdne Isamaa) algatusel 63 poolthäälega.
Eelmisel aastal võisime tähistada sinimustvalge värvikombinatsiooni 140. aastapäeva. Nimelt, 1881. aasta 29. septembril pidas seltskond Tartu Ülikooli rahvuslikult meelestatud üliõpilasi „Vironia” osakonna asutamiskoosoleku, kus valiti oma tunnusvärvideks sinine, must, valge. Tänavu 27. juunil täitub 100 aastat päevast, kui Riigikogu otsusega anti Eesti lipule riigilipu staatus.
lipul on ka oma seadus
Eesti lipul on ka oma seadus, mis sätestab muuhulgas, et meie lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust ja lipu laiuse ning pikkuse vahekord on 7:11. Eriliselt pretensioonikas Eesti lipu sinise värvi toon on rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi 285 C, mis ei ole heraldilises mõttes klassikaline sinine, vaid veidi heledam.
Eesti lippu kasutatakse nii rahvus- kui riigilipuna. Lipu seadus määrab lipu heiskamise ja langetamise aja ja koha. Vastavalt seaduse mõttele heisatakse Eesti lipp teiste riikide rivis alati kõige väärikamale kohale ja hea tava järgi mitte ühtegi võõrrigi lippu ei heisata ilma Eesti liputa. Üldjuhul heisatakse Eesti lipp lipupäevadel päikesetõusul, aga mitte hiljem kui kell kaheksa. Lipp langetatakse päikese loojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme.
Urmas Saard