KEPIKÕNNIGA PUNASE RISTI SÜNNIPÄEVAL

Fotogalerii

Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi rahvas tuli täna 6,4 kilomeetri pikkusele kepikõnnile, millega alustati Pärnust Silla keskuse juurest ja sammuti mööda jõeäärseid radu Paikusele Türgi paisjärve äärde.

„8. mai on rahvusvahelise Punase Risti sünnipäev,” rääkis Hiie Lainela-Kollom, Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi koordinator. „Oleme erinevatel aegadel seda päeva mitmeti tähistanud. Saaremaa selts on juba paarkümmend aastat teinud Punase Risti jooksu. Meie liitusime nüüd samuti selle jooksuga, aga me ei hakanud jooksma vaid tegime hoopis kepikõndi.” Siinse seltskonna eeliseks on see, et kepikõnni harjumuse Eestise tooja Sirje Soovik on samuti Punase Risti liige. Tema juhendamisel tehti eelsoojendust ja pärast kõndi lihaseid lõdvestavaid harjutusi. Sirje jagas kõnnikeppe neile, kellel need puudusid. Hiie sõnul on Pärnumaa Punase Risti vabatahtlikud alates Ukraina sõjast väga palju panustanud ja vabatahtlikku tööd teinud, mistõttu väärivad väikest lõõgastust looduses ja meelelahutuslikku koosviibimist. Kepikõnni lõppedes küpsetati sašlõkki, lõigati torti, mängiti seltskondlikke mänge ja nuputati vastuseid viktoriini küsimustele.

Rahvusvaheline Punane Rist loodi 1863. aastal pärast Šveitsi ärimehe Jean-Henri Dunanti raamatu ilmumist Solferino lahingust, kus abi puudumise tõttu surid inimesed haavadesse. Dunanti ideed viisid Rahvusvahelise Haavatute Abistamise Komitee moodustamiseni ja 1864. aastal Genfis toimunud konverentsil võeti vastu esimene rahvusvaheline humanitaarõigus: haavatud seisundi leevendamise Genfi konventsioon. Rahvusvahelisest haavatute abistamise komiteest kujunes Punase Risti rahvusvaheline komitee. Praegu on see sõltumatu humanitaarorganisatsioon – neutraalne vahendaja sõdades, relvastatud konfliktides või rahutustes ning pakub ohvritele kaitset ja abi.

Eesti Punane Rist on 103 aastane.

Urmas Saard

Samal teemal:

KEPIKÕNDIJAD PÄRNU RANNALIIVAL