Nädalaga kandis kunstnik Ingmar Järve Kadrina spordihoone seinale Lääne-Virumaa uhkeima ja suure tõenäosusega ka suurima seinamaalingu. Kõrgust on „Ussikuningal“ kümme ja laiust lausa üheksateist meetrit. Tänavakunstifestivali Stencibility 2015 käigus Lääne-Virumaa keskraamatukogu seinale maalitud tammine rüütel on näituseks pea poole väiksem.
Kunstniku meelitas Kadrinasse Kadrina Kultuurikoja direktor Ahto-Lembit Lehtmets. ”Ussikuniga motiiv ja mõte ning ennekõike just Oskar Kallise teosest inspireeritud vaip on pikalt meeldivalt närve kõditanud, on saanud ansambel Loitsu särgikski. Ühel päeval leidsime taas tee ERM’i, sest elukaaslasel Kerstin Raidmal oli soov uue näituse jaoks ideid koguda ja seal sai siis ka lemmikvaibaga pilti tehtud. Et Ingmar ja Kerstin töötasid toona loovagentuuris Tabasco koos eelpoolmainitud näituseprojekti kallal, siis piltidelt nähtud ussikuninga motiiv pani Ingmaril sädeme silmis põlema ja Kerstin andis mulle mõtte tõrvikuna edasi,” selgitab pea aasta taguseid sündmusi kultuurikoja direktor.
”Ja kus mujal ussikuninga motiiv nähtaval kohal väljas peakski olema kui mitte Kadrina vallas, kus on sündinud Viru laulik Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle sule läbi ussikuningas laiemalt rahvani on jõudnud,” rõhutas Lehtmets.
Kiirelt sai leitud sobiv sein ja Kadrina spordikeskuse inimesed ei pannud ideele kätt ette ega jalga taha. Et leitud seinaformaat erines vaiba omast, siis pakkus kunstnik Ingmar Järve välja oma nägemuse ”Ussikuningast” ja see meeldis kõigile osapooltele. Meeldiva üllatusena kiitis ka Kadrina vallavalitsus idee ühehäälselt heaks. ”Kadrina vallal on kultuurijuht Ahto-Lembit Lehtmetsaga väga vedanud, põhjatust loomelaekast saabunud ideede teostamine püüab aina suuremat tähelepanu ja teeb elu ning keskkonna põnevaks,” lisab Kadrina vallavanem Kairit Pihlak. Sadolini värvidega tuli poolele teele vastu AkzoNobel ja korvtõstuki laenas Kadrina Kommunaal ning töö võis alata.
Jõhvi juurtega illustraator, animaator, disainer, muusik ja kunstnik Ingmar Järve, kunstnikunimega Gutface tänavakunsti võib imetleda Rakveres, Jõhvis, Tartus, Narvas, Valgas, Kallastel, Viljandis, Riias ja Helsingis. Ingmari illustratsioone võib näha näiteks Kalevi kommidel (halloweeni seeria). Kunstniku töödest saab parima ülevaate tema Instagarmmi lehel.
Vaip ”Ussikuningas”
Oskar Kallise kavandi järgi tehti kokku kolm vaipa. Üks neist oli riigipea Konstantin Pätsi valduses ja rippus kuni 1940. aastani Kadriorus presidendi lossi seinal.
Viljandi kirikumees Dionysius Fabricius kirjutas 1610. aastal, et põliselanikud austasid ja austavad ikka veel madusid: “Samuti peeti pühaks maduusse, keda nad pidasid oma kodudes ja kes olid niivõrd taltsad ja kodustatud, et ei teinud viga inimestele ega loomadele, nii et isegi lapsed nendega mängisid: seda kommet peetakse tänini paljude juures, kus magatakse ussidega ühes ja samas voodis või asemel.” (Dionysus Fabricius, 2010. Liivimaa ajaloo lühiülevaade. 1610. Lk 57)
KU päevatoimetaja