Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis kutsub inimesi üles varasemast veelgi enam vett väärtustama. Paljudes riikides on veepuudus igapäevane probleem, mis kliimamuutustega veelgi süveneb.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul tuleb ka Eestis järjest enam mõelda ja tegutseda sellel nimel, et vett kui väärtuslikku loodusressurssi hoida ja säästlikumalt kasutada. „Praegu ei ole Eestis veel levinud sademevee ja heitvee taaskasutamine, kuigi mõlemad aitaksid looduses olevat veeressurssi säästa,“ lausus Kroon.
Näiteks võiks sademeveest kujundada kodukoha ümbrust kaunistava sademeveetiigi. Praktilist abi saaks aga sademeveest siis, kui seda kasutada haljastuse niisutamiseks või tuletõrje veevõtutiikides. Nii säästame joogivett ning väärtustame puhta joogivee ressurssi. Keskkonnaministeerium on koostanud kombineeritud sademevee strateegia, mis annab soovitusi, kuidas nutikate sademeveelahenduste kavandamisega juba planeeringute koostamisel arvestada.
Heitvee kasutamine on selles sisalduvate saasteainete tõttu piiratum. Samas võimaldaks heitvee taaskasutus nt niisutusveena meil suunata ka heitvees sisalduvad toitaineid uuesti ringlusse. „Alustame peatselt uuringuga, et välja selgitada heitvee taaskasutamise võimalused Eesti tingimustes,“ lubas Kroon.
Pandeemia valguses on reoveelgi hoopis teine väärtus, kuna selle abi on hinnatud viiruse levikut piirkonniti. „Reovesi ei ole lihtsalt reovesi, vaid see räägib reovee tekitajate kohta väga palju – milliseid ravimeid kasutatakse, kuidas viirus levib, kas ja milliseid narkootikume kasutatakse,“ selgitas Kroon.
Veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel alates 1993. aastast. Eesti on ÜRO piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni liige. Lühema nimega veekonventsioon on oluline abinõu säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, eriti piiriülest veekoostööd silmas pidades. Eesti kui aktiivne konventsiooni osaline korraldab veekonventsiooni üheksanda osapoolte kohtumise.
KU päevatoimetaja