Eile hommikul lahkus igaviku rajale Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) – mees, kes julges kartmatult armastada vangist vabanenuid, alkohoolikuid, kodutuid. Ta ise uskus sügavas veendumuses suurt ülestõusmise hommikut.
Mullu 31. jaanuaril sai Aivar teada haigusest, mille võimuses oli elujõulise inimese eluiga oluliselt lühendada. Aivar aimas teekonna peatset lõppu, aga ta ei kartnud, kurtnud ega teinud kellegile etteheiteid, ta ei protesteerinud selle vastu nagu toimiks elu tema vastu ebaõiglaselt. Ta leidis endistviisi põhjust igal võimalikul juhul naeratada ja olla iga kingitud uue päeva eest tänulik. Tänulikud olid ka tema hoolealused Eesti misjoni Samaaria Pärnu osakonnas, kus vangist vabanenutele, alkohoolikutele ja kodututele pakuti võimalust uueks alguseks. Ligemale paarikümne aasta pikkune töö Samaaria kodus sai Aivarile elutööks, mida paljud oskavad väga kõrgelt hinnata.
„Iga päev on auhind, mis ma saan midagi nende meeste heaks ära teha,” lausus Aivar möödunud aasta Radari telesaates. Mõned Aivarit meenutavad mõtted veel, mida ta on korduvalt erinevas sõnastuses rõhutanud: „Nad on armsad inimesed. Kui sa aitad, pead neid tähtsaks. Nad tunnetavad ja mõistavad seda. Mida pikemalt suudavad nad kaineks jääda ja mida kauem seaduskuulekad olla – see on see auhind, mille ma igal päeval uuesti tänuga vastu võtan”. Aivar pidas oma elu suurimaks õppetunniks arusaamist, et iialgi ei tohi ühtegi inimest lõpuni maha kanda.
Aga ta oli ka palju aastaid hingekarjane Lihula koguduses. 2017. aastal kutsuti baptistikoguduse pastor Kanadasse meie kaasmaalasi teenima.
Sama aasta kevadel avanes mul suurepärane võimalus koos Aivari ja Pereraadio töötajatega rännata nädalapäevad Georgia kõrvalistel teedel. Sealgi kogesin Aivari imetlusväärset külgetõmmet, millega ta köitis täiesti võõraid inimesi ja pälvis esmastel kohtumistel erilist usaldust. Üks meie reisikaaslastest tunnistas, et tosina Georgia külastuse kestel pole kordagi mitte ükski võõras teda kutsunud nende kodu külastama. Aga meile tehti auväärne kutse koguni kahel erineval juhul ühe päeva jooksul. Hiljem selgus, et üks kutsujatest olnud koguni Khareli linnapea.
Tolle aasta suvel külastasid Georgia sõbrad Aivarit Pärnus ja Lihulas. Tunamullu sügisel oodati Aivarit Georgiasse uuesti ja ta tahtis veel eelmisel aastal seal ära käija, aga kõik meie tahtmised ei pruugi alati täituda soovitud viisil.
Selle laupäeva Pereraadio “Oleviste tund”, algusega kell 10.00, pühendatakse Aivarile. Järelkuulatav.
Aivari ärasaatmine toimub Pärnu Saalemi kirikust 24. jaanuaril kell 11.00.
Urmas Saard
