Fotogalerii
Muinsuskaitsekuu avapäeval mälestati Narva linna muinsuskaitsenõunikku Madis Tuuderit (26.2.1983 – 6.4.2026), keda tänati EMS-i teenetemedaliga. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Tänavune muinsuskaitsekuu avati laupäeval, 18. aprillil, Tallinna Rüütelkonna hoone Maapäeva saalis. Avaüritusele eelnes riigi esindushoonega tutvumine, järgnes Martin Meibaumi antud lühike kontsert, tervitusteks said sõna Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel ja Kultuuriministeeirumist kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik. Piduliku sündmuse keskmesse koondus aga tunnustust väärivate inimeste tänamine!
RÜÜTELKONNA HOONE RAHVAKEELNE NIMETUS ON OLNUD LANDSTUBE
Jaan Toomik 2024 – „Maanõukogu otsus” Rüütelkonna hoones. Fotomontaaž: Külauudised
Keskpäeval mindi Rüütelkonna hoonega tutvuvale ringkäigule, mida juhtisid Riigikantselei nõunik Gert Uiboaed ja Oma Ehitaja AS projektijuht Toomas Neubauer. Enamikele muinsukaitskuu avapäeval osalejatele oli maja ruumides viibimine esmakordne elamus. Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone on alates 2024. aastast kasutusel Eesti riigi esindushoonena, kus korraldatakse riigile olulisi protokollilisi üritusi: presidendi, riigikogu, peaministri ja ministrite kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte. Umbes kolmveerand tunni pikkuseks kujunenud mitmete ruumidega tutvumine lõppes Maapäeva saalis, kus asub 280 ajaloolise vapitahvliga Eesti suurim vapikogu. Seintele ja peegelvõlvidele asetatud vapid tähistavad ühest küljest Eestimaa rüütelkonda kuulunud aadliperekondi, aga teisalt ka siinse hertsogkonna maa-ala väikseimaid administratiivseid üksuseid – mõisaid ja seal elanud inimesi.
EESTI AINUS TŠELLARITON
Marten „Tšellariton” Meibaum muinsuskaitsekuu avapäeval Rüütelkonna maja Maapäeva saalis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Samas vapisaalis andis Eesti ainus tšellariton Marten Meibaum suurepärase minikontserti, mis võeti vastu ägeda aplausiga. 1998. aastal sündinud Marten „Tšellariton” Meibaum on eesti improvisaator, kirikumuusik ja mitmekülgne instrumentalist, keda sageli kiidetakse mehe äärmiselt sügavamõtteliselt läbimõeldud ning tehniliselt laitmatute musitseerimiste eest. Aga eilne publik võis nautida ka tema maitsekat huumorit. Võimas baritonhääl lummas kõiki kuulajaid sedavõrd, et pea mitte keegi ei söandanud „Põhjamaad” kohe kaasa laulma hakata, kuigi Meibaum seda rahvalt nõudis. Alles kolmandal katsel avas laulurahvas suu ja laulis tundepisarais ning rõõmsal meelel kaasa.
Kammermuusika vallas on Meibaumi silmapaistvamaid saavutusi 2016. aastal klaverikvintetiga Kodumaine Viisik võidetud esikoht konkursil Muzicējam kopā ar draugiem ja 2021. aastal teine koht ning eripreemia “Ansamblimuusika kõrguste poole püüdlemise eest” Talllinn Grand Sexteti koosseisus konkursil «Времен связующая нить». Samuti on Meibaum innukas muusikahariduses, nii on ta andnud ka sadakond või enam koolikontserti Kiili Vanamuusikaansambli koosseisus, mida juhendab tema ema Heili Meibaum ja kes oli samuti kutsutud esinduslikku saali vastuvõtule.
AUTASUSTAMISED
Muinsuskaitse seltsi esimees Madis Morel ja aseesimehed Helle Solnask ning Priit Herodes tunnustasid inimesi, kelle panus Eesti kultuuripärandi hoidmisel on olnud teistelegi eeskujuks ja kes muinsuskaitseliikumist jõu ja nõuga toetanud. Tunnustati vabatahtlikke ja neid, kes oma igapäevatöös väärtustavad muinsuskaitset, aidates nõnda talletada ja hoida meie ajaloomälu.
Gert Uiboaed, Priit Herodes ja Madis Morel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kõigepealt sai muinsuskaitse seltsilt teenetemedali Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed tema pikaajalise hea koostöö eest Eesti sümboolika hoidmisel, loomisel ja kasutamise edendamisel.
Teenetemedal Madis Tuuderile (26.2.1983 – 6.4.2026). Foto: Urmas Saard / Külauudised
Seltsi teenetemedaliga avaldati tänu ja tunnustust Narva linna muinsuskaitsenõunikule Madis Tuuderile (26.2.1983 – 6.4.2026) pühendunud tegevuse eest Narva ja Narva ümbruse kultuuripärandi uurimise ja tutvustamise eest. Kuid sügava kurbusega tuli tõdeda, et suurepärane inimene lõpetas oma maise rännaku tänavu ülestõusmispühade teisel pühal. Varalahkunud kaasteelist mälestati püsti seismisega.
Teenetemedal Olavi Pestile. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Aastakümneid kestnud tulemusliku töö eest Saaremaa kultuuriloo ja muinsusobjektide uurimisel, hoidmisel ja tutvustamisel ning muinsuskaitselise tegevuse eest pälvis seltsi erilise tänu ja tunnustuse Olavi Pesti, keda autasustati Eesti Muinsuskaitse Seltsi Teeneteristiga.
Teenetemedal PhD Maria Smorževskihh-Smirnovale. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Seltsi teenetemedaliga avaldati tänu ja tunnustust Narva Muuseumi direktorile PhD Maria Smorževskihh-Smirnovale väljapaistva teadustöö ja kodanikujulguse eest euroopalike kultuuriaadete kaitsel.
Teenetemedal Igor Korobovile. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Seltsi teenetemedali sai entsüklopedist Igor Korobov, monograafiate „Eestimaa immatrikuleeritud aadelkond“ ja „Saaremaa immatrikuleeritud aadelkond“ ning teiste entsüklopeediliste teoste koostamise eest.
Teenetemedal Agur Intsile. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Puidumeister Agur Ints võttis vastu seltsi teenetemedali puidunikerduskunsti traditsioonide kõrgetasemelise hoidmise ja edendamise eest.
Martin Meibaum võtab vastu oma emale, Heili Meibaumile, omistatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedali. Alumisel pildil Heili Meibaum ja Martin Meibaum. Fotomontaaž: Urmas Saard / Külauudised
Kiili Kunstide Kooli muusikaõpetaja Heili Meibaum pälvis seltsi tänu ja tunnustust laiaulatusliku ning mahuka tegevuse eest kultuurimälu hoidmise ja tutvustamise vallas ning autasustas teda teenetemedaliga. Autasu võttis vastu tema poeg, sest Heilil polnud võimalik Eestist kaugemal viibimise tõttu kohal viibida.
Teenetemedal Ain Roostile. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Teenetemedaliga avaldati tänu ja tunnustust vitraažimeister Ain Roostile laiaulatusliku ja mahuka tegevuse eest kultuuritraditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel.
Teenetemedal Teet Kursile. Foto: Heidi Tooming
Seltsi teenetemedaliga avaldati tänu ja tunnustust Teet Kursile väga mitmekülgse ning tulemusliku tegevuse eest Pärnumaa kultuuri- ja majanduselu edendamisel.
Teenetemedal krahvinna Nina von Buxhoeveden’ile. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tänu, tunnustuse ja teenetemedali vääriliseks arvati ka krahvinna Nina von Buxhoeveden Baltisaksa kultuuritraditsioonide hoidmise ja edendamise eest. Temagi suguvõsa vapp ilutseb Maapäeva saali seinal. „Nina von Buxhoeveden – Buxhoevedenite perekonnad on kahest liinist – krahvid ja parunid. Nina sündis krahvinnana, krahvide liinist ja tema neiupõlve vapp on vasakpoolne. Abiellus parun Volker von Buxhoevedeniga, parempoolne vapp. Nii et temal on seal saalis kaks vappi.” selgitas Helle Solnask.
Nina von Buxhoeveden kahe vapi taustal. Foto: Helle Solnask
Teenetemedal Argo Tojakile. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tänu, tunnustuse ja teenetemedaliga peeti meeles ka Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi asutajaliiget Argo Tojakit – kauaaegse laiakülgse tegevuse eest kultuurimälu hoidmise ja tutvustamise vallas.
Teenetemedal Are Altrajale. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Teenetemedaliga tänati ja tunnustati Elva ettevõtjat, ajaloo uurimise suurtoetajat Are Altrajat Eesti spordiajaloo populariseerimise, Elva ajaloo talletamise eest.
Tänukiri Marika Jürissonile. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Muinsuskaitse Seltsi tänukirjaga avaldati tänu ja tunnustust Kudjape kalmistuvaht Marika Jürissonile kõige pühendumisega tehtud ja tehtava eest kultuuripärandi hoidmisel. 1780. aastal rajatud Kudjape kalmistu asub Kuressaare kirdepiiri ligidal, kolme kilomeetri kaugusel linnakeskusest. Koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on tegemist arhitektuurimälestisega.
MIS ON KARUTEENE MEDALI SISU?
Priidu Pärna, Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige, räägib Karuteene medali sisust ja selle saajatest. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Lisaks veel üks ja ainulaadne medal. 1997. aastal asutas Eesti Muinsuskaitse Selts Karuteene medali, mida antakse inimesele või organisatsioonile, kes Eesti kultuuripärandit väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud olulisel määral kahju meie kultuuripärandile, ajaloolistele traditsioonidele või institutsioonidele. Käesoleval aastal valis Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus esitatud kandidaatide hulgast Karuteene medali laureaadiks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja selle EXCEL-i!
Tallinnas Pärnu mnt 7 asuv 130-aastase järjepideva ajalooga ringkonnakohtu maja.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
“Selgituse kohaselt läheb auhind laiemalt kogu riigi kinnisvarapoliitikale, mis ei väärtusta piisavalt ajaloolisi ehitisi,” teadvustas probleemi olemust Priidu Pärna, Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige. Tallinna südalinna esinduslikud büroohooned on tühjenenud ministeeriumite asumise tõttu superministeeriumi kompleksi. Hetkel on aktuaalne Siseministeeriumi kolimine vanalinnast Koplisse ja Pärnu mnt 7 asuva 130-aastase järjepideva ajalooga ringkonnakohtu väljaviimine Lasnamäe servale. Mõned aastad tagasi jäi tühjaks arhitekt Soansi projekteeritud gümnaasiumihoone Kohtla-Järvel, kuna RKAS leidis olevat uue maja rajamise soodsama kui ehitismälestist renoveerida. Sellised Excelil põhinevad otsused lähtuvad vaid kulupõhisusest ja ametniku kohta ettenähtud ruutmeetrite arvust, ega võta arvesse asjaolusid, et linna südamed tühjenevad. Koos ametiasutustega lahkub sealt ka muu elu, ajaloolistele hoonetele ei suudeta leida uut rakendust ning need lagunevad. Excel ei arvesta nende hoonete väärikat ajalugu ega tõsiasja, et oma riigi valitsemine võiks toimuda esinduslikes hoonetes linna südames ja mitte kusagil ääremaal. Kui Eesti riigi põhiülesanne on eesti kultuuripärandi säilitamine, siis peaks ka riik ise ehk RKAS andma oma panuse, et ehitismälestised saaksid hoitud ja kasutud, kuigi see võib olla kallim kui klaaskuubis toimetamine.
Muinsuskaitsekuu kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail. Muinsuskaitsekuu kava täieneb jooksvalt: https://muinsuskaitse.ee/muinsuskaitsekuu/muinsuskaitsekuu-2026/
Samal teemal:
