Fotogalerii
Täna 75 aastat tagasi Kremli poolt toime pandud terrori käigus viidi vägivaldselt Siberisse üle 22 000 süütu Eesti Vabariigi kodaniku. Nende mälestamiseks toimus üle riigi rohkeid kogunemisi.
Sindis on viimastel aastatel saanud kauniks tavaks süüdata märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks 300 küünalt omaaegse raudteejaama hoone ees ja taga. Üheaegselt sellega läidetakse sama hulk tulukesi Tori vallas ka Püha Jüri ratsamonumendi juures.
Meelespidamist veab Tori valla kultuurikeskus, Sindis tehakse seda koostöös noortekeskusega.
„Oma ajalugu tuleb maailmale meelde tuletada, et kurjus ei võidaks,” lausus peaminister Kaja Kallas märtsiküüditamise 75. aastapäeva mälestamistseremoonial Maarjamäel Kommunismiohvrite memoriaali juures kõneledes. Ta meenutas oma pere ja Eesti rahva traagilist saatust ning rõhutas, kui oluline on oma ajalugu maailmale meelde tuletada.
„Ka minu vanaema, vanavanaema ja ema küüditati Siberisse. Mu ema oli sel ajal vaid kuuekuune beebi ja lootus ellu jääda ei olnud kuigi suur. Vagunis olnud inimesed kuivatasid beebi mähkmeid oma ihul, sest see oli ainus soe ja kuiv koht vagunis. Ühes peatuses tõi võõras beebile piima. Minu ema elas selle karmi teekonna üle ja jäi ellu. Minu perel läks hästi: nii mu ema, vanaema, vanavanaema ja vanaisa naasid Eestisse. Kuid kõigil nii hästi kahjuks ei läinud, tuhanded jätsid sel teekonnal või Siberisse oma elu,“ rääkis peaminister.
„Peaaegu igal Eesti perel on analoogne lugu rääkida. See on väga oluline, et me neid lugusid jagame ja oma ajalugu maailmale meelde tuletame, sest kurjus elab Venemaas edasi. Sama jätkub praegu Ukrainas, kus püütakse murda ukrainlaste usku oma vabadusse. Kuid me ei tohi lasta sellel, mis meie esivanemad üle elasid, uuesti juhtuda. Meil tuleb maailmale pidevalt meelde tuletada, et agressor ei muutu ega peatu, kui teda ei peatata. Töötame selle nimel, et sellised kuriteod mitte kunagi ei unune ja saavad karistatud, sest karistamatus viib vaid uute kuritegudeni,“ sõnas Kallas.
„Meie rahva, meie inimeste vastu pandi toime terroristlik kuritegu, kuid me elasime selle üle ja taastasime oma vabaduse, oma õigused. Vabaduse ja õiguste püsimiseks täitkem oma kohuseid oma liitlaste hulgas. See ei tähenda vaid lahinguõppusi. See tähendab head haridust, õppinud ja õppimisvõimelisi inimesi, valdkonnast ja vanusest sõltumata,“ rääkis justiitsminister Kalle Laanet.
„Mälestagem neid kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, kes hukkusid ja kannatasid 1949. aasta küüditamiste käigus ja järel, Eestis, Lätis, Leedus! Kuulakem tähelepanelikult neid, kel on selles isiklik kogemus ja kes veel meie hulgas on,“ osundas justiitsminister.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
RAHVAST VAPUSTANUD MÄRTSIKÜÜDITAMISEST MÖÖDUB 25. MÄRTSIL 75 AASTAT
SINDI MUUSEUMI KÕRVAL JA TORI BUSSIPEATUSES LÄIDETI SADU KÜÜNLAID
SINDIS JA TORIS LÄIDETI SADU KÜÜNLAID PUNATERRORI ALL KANNATANUTE MÄLESTUSEKS