TÄNA ON BALTI ÜHTSUSE PÄEV⟩ BALTI ÜHTSUSE PÄEVA KONTSERT RIIA IMANTA KULTUURIKESKUSES

Fotogalerii

Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen

Laupäeval, 16. septembril osales Eestist balti ühtsuse päevale pühendatud kontserdil Riia Imanta kultuurikeskuses ansambel Metsatukad. Raeküla Vanakooli keskuse muusikute kutsujaks oli Riia folkloorirühm Silavoti.

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis Silavoti ja nende kogukonnakeskuse vahelisest pikast heast koostööst. Nii tuli Silavoti kutse pärnakatele loogilise ja ootuspärase jätkuna. Kuna eestlased teavad väga vähe – kui üldse – lätlaste ja leedulaste jaoks hästi olulise Balti ühtsuse päeva tähistamise ajaloolisest taustast, siis avas Silavoti laulja Peters Jansons pisut selle tagamaad.

Samal ajal kui eestlastel on vastupanuvõitlemise päev, tähistavad iga aasta 22. septembril kaks viimast balti rahvast – lätlased ja leedulased – Balti ühtsuse päeva. „Nimetatud kuupäev on valitud 1236. aasta 22. septembril toimunud Päikeselahingus saavutatud võidu tähistamiseks. Tollel päeval hävitasid zemgalid ja leedulased tolle aja suurima ja organiseerituma ristisõdijate sõjalise jõu Läänemere idaosas – Mõõgavendade ordu või Kristuse Rüütlite Vennaskonna,” selgitas Peters Jansons.

Baltlaste asustatud territoorium oli muinasaja esimesel aastatuhandel eKr ligikaudu kuus korda suurem praegusest lätlaste ja leedulastega asustatud territooriumist. Seisukord ei muutunud palju ka pärast seda, kui tänapäeva Läti alal elanud balti rahvad allutati piiskopi või ordu võimule. Päikeselahingust jutustab 13. sajandi lõpus kirjutatud “Riimide kroonika”, kuid Päikeselahing pole ainus näide nö valgete rahvaste koostööst.

Sarnaseid koostööilminguid võib kohata ka 1260. aasta 13. juulil peetud Durbe lahingus, kui žemaihid alistasid nende suuremal või väiksemal osalusel Liivimaa ordu. 13. sajandi lõpul täheldatakse Zemgali valitseja Nameiši koostööd Leedu valitseja Traideniga. Aastal 1281 lahkus Nameiši Zemgalist ja siirdus koos Traideniga Leetu, et ühiselt ordu vastu võidelda. 13. sajandi lõpus põletasid alistamatud zemgalid oma viimased lossid ja lahkusid suurel hulgal Leetu. Kuid kõiki allikaid tuleb kriitiliselt vaadeldes hinnata. Selge, et sündmustest osavõtjad (eriti kui ajaline distants, mis meid sündmusest lahutab, on mõõdetav sajandites) tegutsesid ajendatuna teistest motiividest, kui 21. sajandi inimestele näib. Aja jooksul on baltlaste asualad koomale tõmbunud: idabaltid assimileerusid slaavlaste ja läänebaltid germaanlastega. Väiksemad rahvad – zemgalid ja seelid on arvatud lätlaste ja leedulaste hulka, kellel õnnestus rahvusteks saada.

Peters Jansons: „Balti identiteet on lätlaste ja leedulaste rahvusliku eneseteadvuse alustalasid. Kui kõnelda identiteedist, siis on kahtlematult mõlemal meie rahval nii Euroopa kui balti rahvuslik isikupära. Küsimus seisneb üksnes selles, kui kõrgel neist igaüks meie väärtusskaalal asub.”

Leedulaste jaoks on balti identiteet kõrgemalt hinnatud. Selle eest hoolitsesid nii teadlased ja kunstnikud kui ka paljud suuremad ja väiksemad ühiskondlikud ühendused – lugematud folkloorirühmad, ansamblid, muistsete võitluste klubid jne. Ka leedulased tunnevad vastutust kadunud rahvaste mälestuse säilitamise eest. Leedu linnades näeb tänavaid, mis saanud nime Vana-Preisimaa juhi Erkus Manta (või Monte) järgi.

Lätlaste mõtted tavaliselt nõnda kaugele ei ulatu, aga vähemalt kord aastas, 22. septembril, mõistetakse ikkagi, et ei olda maailmas päris üksinda ja nende kõrval leidub teinegi hõimurahvas. Ja kuigi on kõnnitud erinevat teed, on siiski suudetud kriitilistel hetkedel olla ühtsetena.

Laupäevasel kontserdil tuli esimesena Imanta kultuurikeskuse lavale 1991. aastal loodud Silavoti. Sõnaline osatäitja oli Silavoti laulmiste vahel poeet Rasma Urtane. Kahjuks ei mõistnud enamik eesti kuulajaid läti keelt, aga seda enam jälgiti esineja hingestatud emotsionaalsust, millega ta rahvale sõnumit jagas. Pärimusele orienteeritud lauluseltskond laulab iga-aastast riitust ja viib läbi iidseid rituaale, hoides sellega elus rahvuslikku tavandviljet. Raeküla Vanakooli keskus on olnud paar aastat tagasi tunnistajaks nende pööriöisel riitusel Ruhja linna all. Kuid Silavoti on külastanud ka Pärnut. Silavoti asutaja on Dzidra Jansone, kelle tööd jätkavad tema pojad Ramants ja Daris.

Leedut esindas kontserdil Vievise kultuurikeskuse naiskvartett, kus laulsid Jūratė Špikienė, Edita Kircunienė, Lina Ambrazevičiūtė ja Raeküla Vanakooli keskusega eriti tihedas läbikäimises Audronė Stepankevičiūtė. Pianistina oli Leedust kohal Eglė Vosyliūtė. Laval tantsisid noored Vėtra Bliūdžiūtė ja Ignas Muškieta.

Lava ette tantsule kiskus lätlaseid ja leedukaid eestlaste ansambel Metsatukad. Laulis Heli Määrits, tuubat mängis Andrei Jurs, kitarriga Sulev Saarna ja akordionit tõmbas Ants Tugedam.