VISAD, KANNATLIKUD, PISUT MELANHOOLSED, AGA KA NUTIKAD JA JULGED TÄHISTASID SINDIS RIIGI SÜNNIPÄEVA

Fotogalerii

Traditsiooniliselt korraldas MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond koostöös Tori kultuurikeskusega vabariigi sünnipäeva tähistamist piduliku lipurivistuse ja lipu heiskamisega Sindi raekoja tornis.

1 2 ... 5 ►

Esimestena võtsid lipurivis seisupaiga sisse aegsasti oma lippudega kohale saabunud vabatahtlikud Pärnust. Furkan Öztürk saabus Türgist Eestisse möödunud laupäeva hilisõhtul ja kuni augusti lõpuni on tema peamiseks peatuspaigaks Pärnu südalinnas tegutsev noorte innovatsioonikeskus Huub. Tema vabatahtlikku teenistust ja viibimist Pärnus vahendab Eesti ANK ja EL Solidaarsuskorpus.

Läti Vabariigi noor Oskars Mucenieks tegutseb Raeküla Vanakooli keskuses ja Pärnu Y- klubis Y’s Men International programmi IGo praktikandina. Lisaks esindab ta Riias tegutsevat noorteorganisatsiooni Trepes ja on ka Riia Y-klubi asutaja. Oskarsi praktika lõpeb pooles aprillis. Mucenieks ütles, et tema elus oli sarnasel sündmusel osalemine esmakordne võimalus. „Mul oli suur au seista ja hoida Eesti lippu ning olla osaline pidupäeva tseremoonial,” vahendas ta vahetuid emotsioone. „Minu jaoks oli lipu heiskamine uhke hetk, sest tseremoonia näitas, kui tähtis on lipp ja riigi iseseisvus. Paraadil lippude rivi esimeses reas marssimine andis mulle olulise rollitunde, sest lipu heiskamise järel sind jälgivate inimeste pilkude all läbi Sindi käimisel mõistsin, et seda tehakse kogu südamest. Tundsin, et täna tähistan ka Läti iseseisvuspäeva!”

Turvarakistega varustatud Mihhail Škljar on palju aastaid torni katusel lippu heisanud ja pidupäevadel alalised kohalviibijad sellega harjunud, aga ikkagi on iga selline sinimustvalge trikoloori tõusmine linna kohale hetkeks hingamist peatav sündmus. Lipu heiskamist saatis Rein Vendla dirigeerimisel Pärnu noorte puhkpilliorkestri mängitud hümn.

Uudne oli sellel korral lipu seltsi Sindi osakonna oma liputoimkonnaga välja tulemine kodulinnas. Esimest korda tehti seda siiski mitte Sindis vaid mõned päevad varem Paikuse osavalla pidulikul lipuväljaku avamisel. Üle õla kantavad laiad ehisvööd (särp) kinkis seltsile Tori kultuurikeskus. Riigi sünnipäeva hommikul hoidis lippu Egon Gentalen ja tema kõrval asusid Ülle Jantson ning Chätlyn Parts. Samuti oli kohal tavapärasel viisil Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvahtkond.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaare näiterühma noored Noora Lee Laarmann, Sten Eric Hansen, Lisette Kivimägi, Alexandra Titovskaja ja Maribel Pikker tervitasid raekoja rõdul seistes värskete mõtete kuid aegumatu sõnumiga rohket rahvahulka, keda oli ootuspäraselt parajalt suurel hulgal tseremooniaväljaku servadele kogunenud. Teiste hulgas Sindi ja Taali vabatahtlikud tuletõrjujad, kelle ametimundris kohalviibimine tekitas tunnetuslikku turvatunnet, mida me igapäevaselt vajame.

Kolmeteistaastane Lisette Kivimägi meenutas, et liitus kooli näiterühmaga juba esimeses klassis, kus õpetaja Arusaare suunamisel õppis ta tundma sinimustvalgete värvide tähendust, mis on Tartu rahu, kes Julius Seljamaa ja palju muud väärtuslikku oma isamaa mõistmiseks.

Alexandra Titovskaja rääkis sellest, et on ise tundnud kuidas inimestele tehakse sihilikult valu. „Inimesed on ju elus,” manitses ta kuulajaid mõistma probleemi olemust selle kõige sügavamas tähenduses. Tema sooviks on näha Eestit korraliku ühiskonnana, sest kõik inimesed on siin õrnad. Kõigi sõnavõtnud õpilaste mõtted kuuluvad neile endile. Nad on öeldud sõnad eelnevalt enda jaoks läbi tunnetanud ja mõtestanud ning iseseisvalt kirja pannud. Õpetaja roll on olnud üksnes keeleline viimistlus ja hääleetreening, et sõnumid jõuaksid hõlpsasti mõistetava selgusega kaaskodanikeni.

„Täna on Eesti pidupäev ja laskem sinimustvalgel lipul uhkelt lehvida nii kodudes, linnaväljakuil kui ka oma hinges,” kuulutas Riigikogu ja lipu seltsi liige, ka endine Sindi linnapea, Marko Šorin. „Eesti Vabariik ei pruugi olla täiuslik ja ei toimi alati nii nagu võiks, kuid ta on meie oma. Kõige parem riik, kus elame just meie. Hoidkem teda, rõõmustagem ta üle ja tehkem riiki ise paremaks!”

Ta tänas pidupäeva korraldajaid Sindis: Eesti lipu seltsi liikmeid, koolinoori ja lasteaia lapsi. Kõigi nende vanemaid ja kõiki teisi linnakodanikke.

„Iga inimene oma elus mõtleb sellele, kes ta on, kust pärit, kes vanemad ja vanavanemad enne seda, kus elasime, kus oli kartulipõld, kas midagi päris vanast on ka alles,” mõtiskles Tori vallavanem Lauri Luur. „Sümbolid on olulised! See määrab meie olemise, kes me oleme inimesena, kes on meie pere ja ka selle, kes me oleme riigi ja rahvusena.” Kõneldes oli tema rinnal sinimustvalge lipuke. Ta meenutas mõni päev tagasi toimunud Sindi lasteaia paraadi, kus 180 last hoidsid käes tillukest lippu. „Mõtlesin siis Eesti taasiseseisvumise ajale, kui arglikult hoiti siis sinimustvalget lippu, aga täna hoiavad seda kõik järjest kõrgemal ja selle üle on mul väga hea meel.” Veel rääkis vallavanem peadselt renoveerimisele minevast ajaloolisest raekoja hoonest, millel samuti sümboli väärtus. Ta lubas, et juba järgmisel aastal saab Eesti Vabariigi aastapäeva tähistada uuenenud hoone juures.

Raekoja esise kogunemise lõpeats Sindi laulukoor kolme lauluga, mida juhatas Kristel Reinsalu ja klahvpillil saatis Ester Murrandi.

Pidupäevalised juhatasid rongkäigule lipuseltsi toetaja liige Kaisa Hartwich ja kodutütar Maribel Pikker. Marko Šorin kandis sinikollast lippu. Oli ta ju oma kõneski peatunud pikemalt mõtetes Ukrainal, sest täiemahuline sõda Ukrainas on kestnud täpselt aasta. „Tuhanded sõdurid on kaevikutes ja paraku tuhanded hukkuvad. Kuid mitte ainult. Üks riik peab sõda ka teise riigi tsiviilelanike, laste ja naiste vastu,” osundas Šorin enne lipu kätte võtmist. „Nii kohutav ongi hind, mida vabaduse eest makstakse.”

Ent jätkuvalt Eesti rahutaeva all sammuti pikas rivis mööda ajaloolist Pärnu maanteed Seljamaa monumendi juurde, kus uuesti rivistusid lippurid ja mängis veelkord orkester.

Noora Lee Laarmann luges Juhan Liivi luuletust „Ma lille sülemi võtaks”. Samad värsid kõlasid tütarlpse huultel ka mõned aastad tagasi esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni kalmul, mida ta külastas Eesti lipu 137. sünnipäeva tähistamisel. Siit vihje teadmisele, et tänavu saab Eesti lipp 140-aastaseks ja meil oleks asja Viljandi Vanale kalmistule rohkemgi, et teerada Emilie juurde ei rohtuks.

Seljamaa juures valmistasid erilist rõõmu Sindi lasteaia lapsed. Päikesejänku rühma laulusuud laulsid Sirje Kaasiku laulu „Mis värvi on kodu?” Laulu õpetas selgeks ja juhatas muusikaõpetaja Triin Viires. Mesimummid jätkasid esinemist lauluga „Koduke”, autor Kersti Kuusk. Luuletuse „Iseseisvuspäev” kandis ette Kenet Liivaste Lepatriinude rühmast.

Ants Tauli muusikapala „Karksi” kõlas lasteaia muusikaõpetaja Karolin Überi torupilli mängimisel.

Sindi Naisliitu esindades laulis Ilme Prenge „Tuuletallajat” ja „Mu kodu”. Saatjana osales esitusel Ülle Jantson.

Tori kultuurikeskuse direktor pidas sütitava isamaalise kõne, mis on täies mahus avaldatud Külauudiste arvamusküljel. Üks lõik kõnest siiski ka siin: „Aastatuhanded siin selles maanurgas elades on meist kujundanud just sellise rahva nagu me oleme – visad, kannatlikud, pisut melanhoolsed aga ka nutikad ja julged. Me oleme korraga tubli luterlase kombel töökuse ja edasipürgimise usku, samas metsarahva kombel maa ja loodushoiu-usku. Oleme osavad ja edukad moodsas infotehnoloogilises maailmas ja samas tõmbab miski meid metsa ja merele, kuulama vaikust ning ammutama jõudu maast ja tuulest, veest ja puust.”

Urmas Saard

Samal teemal:

ANTS VÄLIMÄE: AINUKE MAALAPP SUURES ILMAS MIS MEIE OMA

SINDI LASTEAED TÄHISTAS EESTI VABARIIGI 105. AASTAPÄEVA OOTUSES JUBA PAAR PÄEVA VAREM RIIGI SÜNNIPÄEVA

SINDIS ALGAB RIIGI SÜNNIPÄEVA HOMMIK TRADITSIOONILISE LIPURIVISTUSE JA RONGKÄIGUGA