75 aastat Max Planck’i surmast
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tänases mõtiskluses on Joosep Tammo YouTube kanalil mõtetes Max Planck’il ja meenutab aega, kui ta ise oli oma kooli füüsika ringi president.
“Miks mina täna Planckist räägin? Max Plancki jaoks ei välistanud usk ja teadus teineteist. Ja see teema viib mind noorusaega, põhikooli 8. klassi kui olin Pärnu IV Keskkoolis füüsika ringi president.” Koos hea sõbra Andres Põdraga huvitas neid nooruses kaasaegse füüsika ja teaduse vahekord. „Täna pole see teema enam minu jaoks nii aktuaalne, kuid võib-olla on mõni noorem, keda see siiski puudutab,” selgitab Tammo sissejuhatuseks.
Max Planck sündis 23. aprillil 1858 aastal ja suri 4. oktoobril 1947 aastal. Teda peetakse nii kvantfüüsika rajajaks kui ka filosoofiks. Kuid Tammo ei tahaks füüsika teemaga edasi minna, sest ei pea selles ennast nii kompetentseks. „Pöördugem tagasi teaduse ja religiooni vahekorra juurde Plancki mõttemaailmas. Hiljemalt 50- aastaselt leiame me tema loomingus üha enam filosoofilisi mõtteavaldusi. Võtmeküsimuseks kujunes põhjuslikkuse küsimus.” Planckile kuulub tuntud mõte: “Uksliku inimese jaoks on Jumal alguses, teadlase jaoks on ta kõigi kaalutluste lõpus.” Lisaks veel üks tsitaat temalt: “Teadust vajab inimene tunnetuseks, religiooni tegutsemiseks.”
Nõnda peab Planck ennast teadlaseks, kes on induktiivse arutlusega jõudnud Jumala eksistentsini. Ta ütleb ühes loengus: „Religioon ja teadus ei välista üksteist, nagu mõned tänapäeval usuvad või kardavad, nad täiendavad ja tingivad üksteist.” Esitatud väitega meenutab ta meile selliseid suuri loodusteadlasi nagu Kepler, Newton ja Leibnitz, keda iseloomustas sügav religioossus. Kõik nad leidsid, et inimese ülesanne on tunnetada loodut ja selle ilu ja “pühitseda, kummardada ja imetleda Jumalat selles eest”.
Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=LBTB3WsCiL8
Urmas Saard
Samal teemal:
