EMERSON JA ENESEUSALDUS

Joosep Tammo

Arvamus

Ajakiri Philosophie ja Joosep Tammo. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Tänases filosoofilises kõneluses YouTube kanalil toetub Joosep Tammo mõtisklus käesoleva aasta juulikuu ajakirjas Philosophie avaldatud Theresa Schouwink’i esseele „Emerson und das Selbstvertrauen” [Emerson ja enesekindlus].

Ralph Waldo Emerson sündis 1803 a. Bostonis, õppis alates 1917 a. Harvardi Ülikoolis ja nimetati 1829 a. Bostonis II Unitaarlaste kiriku pastoriks. 1832 a. pani ta oma pastori ameti maha ning alustas kirjanduslikku ja filosoofilist tegevust, reisides mööda maad ja pidades kõnekoosolekuid.

15. juulil 1838 šokeeris Emerson Harvardi ülikooli teoloogiateaduskonna lõpetajaid kõnega, milles väitis, et moraaliintuitsioon on parem religioossest doktriinist ning leidis, et usk ajaloolisesse Jeesusesse ei ole vajalik.

Selle essee keskne sõnum on, et tuleks ennast vabastada konventsioonidest, moraalsetest ootustest ja sotsiaalsetest sõltuvustest. Kõik selleks, et kuulda omaenese häält ja teostada iseennast. Ei ole juhus, et need Emersoni mõtted kõlavad väga kaasaegselt. Ta oli ju üks Ameerika kirjanduse rajajaid, tema looming on USA intellektuaalne iseseisvusdeklaratsioon.

Poliitiliselt toetas ta aktiivselt orjanduse, naiste õiguste ja indiaanlaste kaitsmist.

Emerson radikaalne eneseusaldus ei ole mõistetav ilma religioosse taustata. Emerson on veendunud, et iga inimene võib teostada jumalikku või “üli hinge” iseendas. Jeesuses olevat see erilisel määral ka õnnestunud. Fridrich Nietzsche tõi Emersoni õpetuse Euroopasse. Tänases lääne kultuuris on Emersoni eneseusaldusest jäänud vaid radikaalse enesekesksuse kultus.

Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=BufaWSEFJmY