Arvamus
Urmas Saard, MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees
Lugedes 26. veebruaril Lääne Elu veebist „Juhtkiri: kelle huvides?” sain teada, et pühapäeval läks Facebooki Haapsalu ja Läänemaa grupis tuliseks vaidluseks Haapsalu lossihoovis heisatud Ukraina lipu üle.
Teema käsitluse algataja postitas foto Ukraina lipust ja kirjutas juurde: „Tervel linnuse õuel polnud ühtegi Eesti lippu? Miks?” Maakonna leht sekkus ühismeedia poolt püstitatud teemasse ja vahendas mõnda kommenteerijat. Seejärel pidas leht oluliseks täpsustada fakti, et Eesti lipp on linnuseõues lehvinud ainult riiklikel lipupäevadel ja enamasti on lipuvarras tühi. Lääne Elu teatel heiskas Ukraina lipu päris sõja alguses linnuseõue ja lipumasti haldav Läänemaa muuseumid.
Kas ikka on?
Kirjeldavale osale järgneb küsimus, mis selgitab juhtkirja kirjutamise eesmärki: „Kelle huve teema tõstatamine õigupoolest teenib?” Kohe sellele järgnev seisukohavõtt tekitab aga küsimuse, kas juhtkirja kirjutaja (kirjutajad) on ikka teemasse piisava teadlikkusega süvenenud. Kirjutatakse: „Nõudmine, et linnusehoovis peaks lehvima Eesti lipp, võib ju esmapilgul tunduda oma kodumaa sümbolite eest seismisena, kuid selle sügavam tagamaa on puhas vaenu õhutamine.” Kas ikka on? Lipu teemale lisandub veel muudki Ukrainaga seonduvat ja lõpuks kirjutatakse resümeena, et asja kaugem eesmärk polevat mitte oma riigi ja rahvuse hoidmine, vaid rahvuslikkuse sildi all ühiskonna lõhestamine.
mõtteavalduste pinnalt tõstatus küsimus, kas ajalehe ülesanne ei peaks olema siiski esmalt püüda lõhestumisi ja konflikte ära hoida
Viimaste mõtteavalduste pinnalt tõstatus küsimus, kas ajalehe ülesanne ei peaks olema siiski esmalt püüda lõhestumisi ja konflikte ära hoida. Kui Facebooki kommenteerijad näevad muret tekitavat probleemi, siis ajaleht saanuks teemakäsitlusele anda hoopis teistsuguse suuna ja võinuks jätta märkimata, et tekitatud konflikt kannab Venemaa huve.
Eesti Vabariigis on Eesti lipu kasutamise kord reguleeritud seaduse ja hea tavaga
Neid eelpool esitaud märkmeid arvesse võttes juhtisin täna Lääne Elu toimetuse tähelepanu sellele, et Eesti Vabariigis on Eesti lipu kasutamise kord reguleeritud seaduse ja hea tavaga, millest Lääne Elu teadmata põhjusel täiesti mööda läks. Hea tava järgi heisatakse Eestis välisriigi lipp alati koos Eesti lipuga. Lipuseaduse 10. paragrahvi 3. lõike kohaselt paigutatakse välisriigi lipp Eesti lipu järele. Iseküsimus on muidugi see, kas hea tava järgimine on rangelt kohustuslik või sisemise vilje küsimus. Täiesti võimalik, et Läänemaa muuseumid pole seni midagi lipukultuuri heast tavast kuulnud, aga siin saanukski ajaleht süüdistuste otsimise asemel tekkinud konflikti leevendada asjakohaste selgitustega.
Samal teemal:
VÕÕRRIIGI LIPP ILMA EESTI LIPUTA EESTI VABARIIGI SÜNNILINNA ISESEISVUSE VÄLJAKU LIPUMASTIS
ELMAR VAHER: KUI MEIE LIPP KELLELEGI PROVOTSEERIVALT MÕJUB, SIIS ELAB TA TÕENÄOLISELT VALES RIIGIS