Täna möödub 150 aastat vaimuliku, olulise ühiskonnategelase ja kirjamehe Nikolai Pätsi sünnist.
Esmaspäeval, 6. septembri keskpäeval kogunetakse Tallinna kesklinna õigeusu (Nevski) kalmistule Nikolai Pätsi perekonna hauaplatsile, kus toimub Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreestri 150. sünniaastapäevale pühendatud mälestustalitus. Korraldajateks on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja MTÜ Konstantin Pätsi muuseum.
Pätsi muuseum auliige Elle Lees ütleb, et Nikolai Päts on ligi 80 aastat olnud unustuses ja väärib lugupidamist ning erilist austust 150. sünniaastapäeva puhul. Elle Lees teeb tänase päeva puhul lühendatud kokkuvõtte Nikolai Pätsi eluloost.
Nikolai Päts on sündinud 5. septembril 1871.a. Viljandis. Ta läbis Riia vaimulikus seminaris täieliku kursuse humanitaar-,filoloogia-, teoloogia ja pedagoogikateadustes ning arstiteaduse algkursuse. Pärast seminari lõpetamist I järgu diplomiga 1894.a. töötas ta 10 aastat kihelkonnakooli õpetajana Tänassilmas Viljandimaal ja Paides Järvamaal. Aastatel 1904-1918 oli Nikolai Päts Pühade Sakariase ja Elisabeti koguduse preester Räpinas Võrumaal, olles samal ajal aktiivne hariduse- ja ühiskonnategelane ning kohaliku elu edendaja. Näiteks karskusseltsi „Võhandu“ toetamine 1904.aastast, Kaubatarvitajate ühisuse loomine ja juhtimine 1906.a., Räpina Rahvahariduse seltsi ja raamatukogu asutamine 1907.a., postkontori toetamine ja seltsimaja ehitamine 1913.a. 1904-1917 oli Nikolai Päts kihelkonnakooli ja ministeeriumikooli õpetaja ning 1913-1917 Räpina Kõrgema Algkooli õpetaja.1914 valiti ta Võru- ja Valgamaa praostiks. 1917-1918 oli ta õpetaja Võru linna poeglaste gümnaasiumis, Võru maakonnavalitsuse liige ja haridusosakonna juhataja.
1917.a. augustis valiti Nikolai Päts Moskva kirikukogu liikmeks Riia piiskopkonnast. Eesti koguduste saadikuna võitles ta aktiivselt iseseisva Eesti Õigeusu piiskopkonna õiguste eest vene kirikuvalitsuses. Mässajaks nimetati teda juba 1905. a, kui ta päästis karistussalklaste käest 20 inimese elu. Saksa okupatsiooni ajal lahkus ta koolist, tegutses Võru haridusseltsi abiesimehena, korraldas gümnaasiumi asutamist, Räpina kiriku remonti ning aitas 1918. a piiskop Platonil kirjutada üleskutset ja õnnistust „Eesti rahvale“.
Vabadussõja alguses organiseeris koos vend Peeter Pätsiga Pärnus „Ühistöö“ osakonna ja algatas Lõuna-Eesti esimese soomusrongi, haavatute vedamiseks sanitaarrongi ning soomusauto „Vanapagan“ ehitamise. 1919-1920 oli Nikolai Päts Tallinnas „Ühistöö“ juhatuses asjaajaja. 1920-1924 korraldas ta Riigiraamatukogu ja oli selle (tänase Rahvusraamatukogu) juhataja. 1919-1936 oli ta Püha Siimeoni ja Hanna koguduse preester Tallinnas. Tal oli au saata Jaan Poskat viimsele teekonnale 1920. a.
Tegutsemise eest Vabadussõja ajal on Nikolai Pätsi autasustatud Punase Risti teenetemärgiga ja teenete eest kiriku ees on talle omistatud piiskop Platoni orden.
Koguduse teenimise kõrval tegutses Nikolai Päts ka usuõpetajana 1923. aastast Tallinna linna tütarlaste kommerts- ja kaubandusgümnaasiumis ning 1924. aastast Tallinna linna poeglaste reaalgümnaasiumis. 1936. aastast alates oli ülempreester Nikolai Päts Aleksander Nevski koguduse esivaimulik, samuti Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku Sinodi esimees.
Nikolai Päts on peale kõige muu veel tegutsenud poeedi ja ajakirjanikuna. Juba Riia seminaris toimetas ta kooliajakirja Nipitiri. Tema luuletused on avaldatud kogumikus „Valgeil öil“. Trükis ilmunud on veel värssmuinasjutt lastele, kirjutisi ajakirjades ja usuõpetuse õpikuid koolidele.
Nikolai Päts suri 1.detsembril 1940.a. Tallinnas ja on maetud Siselinna Nevski kalmistule Jaan Poska haua naabrusse. Perekonna rahulasse on maetud poeg Voldemar (eesti I joonisfilmi operaator), abikaasa Ludmilla ja tütar Helene. Kolm väiksena surnud last on maetud Räpina kalmistule. Järglasi enam ei ole.
Tegutsemise eest Vabadussõja ajal on Nikolai Pätsi autasustatud Punase Risti teenetemärgiga ja teenete eest kiriku ees on talle omistatud piiskop Platoni orden. Nikolai Pätsi nimi on jäädvustatud Pätsi perekonnale pühendatud mälestustahvlil noorpõlve kodumaja seinal Pärnu linnas.
KU päevatoimetaja