Suur fotogalerii
20. augustil Eesti Vabariigi taassünni 30. aastapäeval tõusid rahvuslikud meeleolud eriti kõrgele Rakveres, kus ajaloolisel Vallimäel toimus muusikasündmus Vaba Rahva Laul. Kõlasid eestikeelsed laulud erinevatest paikadest saabunud kooridelt ja tuntud artistidelt. Isamaalise laulupeo hingeks oli selle peakorraldaja Ülo Kannisto.
Poolteist tundi enne Vaba Rahva Laulu algust andis Ülo Kannisto portaalile Külauudised lühiintervjuu: „Toimetamist on pidevalt. Puhkepausi pole saanud lubada. Just vestlesin muusik Uku Suvistega. Meeleolu on aga ülim. Paigaldasime suured sinimustvalged lipud, paljud inimesed on siia tulnud oma lipuga.”
Vaba Rahva Laul algas Vallimäel Eesti hümniga. Tuttavatest lauljatest võis esireas märgata ka õde ja venda Eha Anslani ja Kalev Kursi Tartumaalt Maarja-Magdaleena segakoorist. Külauudised vestlesid mõlematega, kui kirjutasime selle koori ettevalmistamisest Vaba Rahva Lauluks.
„Tere Eestimaa, Palju õnne tänase pidupäeva puhul,” ütles ühislaulmise õhtujuht näitleja Veiko Täär.
„See, et Eestimaa kohal püsib täna sinine taevas ja paistab päike, on võidumärk. Ma usun, et igas Eestimaa paigas, kus täna pidutsetakse ja lauldakse, kantakse just seda sinimustvalget tunnet oma hinges,” märkis ta.
„Vaba Rahva Laul on alguse saanud mandri-eestlaste jaoks pisut võõralt maalt, Saaremaalt. Saarlased on oma jonniga vallutanud aga terve Eesti. Vaba Rahva Laulust on saanud iga aastane traditsioon, milles osalevad väga paljud koorilauljad. See tõestab, et laulmise järele on tohutu igatsus,” rääkis Täär. Saaremaad nimetades pidas Täär silmas, et Vaba Rahva Laulu korraldaja Ülo Kannisto on Saaremaa mees.
Täär esitles dirigent Lauri Breedet ja lauljaid saatnud Urmas Latikase ansamblit. Järgnes tugev aplaus ja ovatsioonid. Urmas Latikast õnnitleti lauludes hiljutise sünnipäeva puhul. Ta on sündinud 17. augustil 1960 Tapal, üldsegi mitte kaugel Rakverest.
Vaba Rahva Laulu peotule süütasid Lääne-Virumaa Omavalitsusjuhid eesotsas Rakvere linnapea Triin Varekiga: Külauudised palus linnapea korraks väikesele usutlusele: „Ülo Kannisto rääkis mulle ideest korraldada Rakveres Vaba Rahva Laul juba paar aastat tagasi. Sündmus tegi Rakveres Eesti taasiseseisvuse juubelipäeva iseäranis pidulikuks. Sündmusele tuli rohkesti publikut Lääne- Virumaa erinevatest paikadest ja kaugemaltki,” ütles Varek.
Üksteise järel kõlasid eestikeelsed ja Eesti heliloojate loodud laulud. „Meile meeldis väga, kuidas Marko Matvere laulis Georg Otsa repertuaarist kuulsaks saanud „Mõtisklus,” lausus Vändra Hobikoori dirigent Imbi Orav, kes on ühtlasi Harjumaal asuva Lagedi kooli direktor. Helilooja Gennadi Podelski ja teksti autor Heldur Karmo loodud laul „Mõtisklus” sai tuntuks filmist „Vallatud kurvid.”
Filmilauludest kõlas „Hanna-Liina Võsa esituses „Nukitsamehest” tuntud „Mis on kodu, kus on kodu”. Imbi Orav märkis veel, et kui proovid läbi said, võisid lauljad veidi puhata ja kohvi juua. „Vaatasime ja imetlesime ka Vallimäele rajatud uut kultuurikompleksi,” kiitis ta enam kui viis miljonit maksma läinud suurepärast rajatist Rakvere linnas.
Jaan Tätte loodud „Tuulevaiksel ööl” esitas Hanna-Liina Võsa koos Marko Matverega.
Kui väljas juba hämarduma hakkas, süütasid lauljad ja publik mitmete laulude esitamise ajal mobiiltelefonis taskulambid, mis mõjusid kui vabadustuled Lääne-Virumaa pealinnas.
Laulu- ja pillimängu poolt kuulsast Põltsamaalt oli Vaba Rahva Laulul Põltsamaa Kergemuusikakoor. „Meeleolu oli tõeliselt isamaaline. Tõeliselt väärikalt ja kaunilt mõjus tuledes laululava Vallimäel,” ütles koorijuht Merle Nisu. „Et on suvi, otsustasime tulla Vaba Rahva Laulule vaba aja rõivastes, kuid eelistasime rahvusvärvides toone,” lisas ta.
Põltsamaa vallast oli kaasa laulmas ka Pajusi naisansambel, juhendajaks Sirje Pääslane-Tippi.
Jõgeva vallast laulis Rakvere Vallimäel Jõgeva Kammerkoor, Mustvee vallast segakoor Serviti Kääpalt.
„Oma töösse pühendunud Ülo Kannisto on alati huvi tundnud Jõgeva kooride osalemise vastu Vaba Rahva Laulul,” ütles Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.
Vaba Rahva Laulul Rakveres osales ka Eesti Konservatiivse Rahva Erakonna koor. „Meie kooris on inimesed erinevatest Eestimaa paikadest, keda ühendab maailmavaade, poliitika- ja lalmisehuvi,” rääkis koori dirigent Mareks Lobe, kes tuntud ka lauljana. EKRE on teadaolevalt ainus Eesti erakond, kellel on oma laulukoor. Vaba Rahva Laulul on koor esinenud varemgi. „Vaba Rahva Laul saab teoks ennekõike tänu Ülo Kannistole, kes teeb organiseerimistööd ennekõike vabatahtlikuna,” selgitas Lobe Külauudistele.
Kontserti lõppuosas tuli publiku ja lauljate ovatsioonide saatel lavale peakorraldaja Ülo Kannisto.
Oma tänukõnes tõstis ta esile koorilauljaid ja dirigente, Rakvere linna esindajaid, maitsa seljanka valmistanud Rakvere naiskodukaitsjaid, oma abikaasat Marikat ja poega ja kõiki, kes Vaba Rahva Laulu teokssaamisele kaas aidanud.
Tänavuse Vaba Rahva Laulu lõpulauluks oli kooride üks lemmilaule „Ta lendab mesipuu poole” mille Juhan Liivi tekstile loonud Peep Sarapik. Laul võeti veel teistkorda esitusele.
Suursündmust kajastanud reporterina luban endale avaldada mõtet, et küllap jätkub Vaba Rahva Laulu traditsioon ka tulevikus ja läbi selle saavad kuulsaks erinevad Eestimaa paigad. Jõgevamaalasena arvan, et selles maakonnas sobiksid korraldamiseks Põltsamaa lossihoov, Kassinurme linnamäed Jõgeva vallas ja Kasepää lauluväljak Mustvee vallas Peipsi rannikul.
Jaan Lukas
Samal teemal:
KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD
Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus
