SINDI KÄRESTIKUKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕIDUTÖÖ ARVESTAB LINLASTE TAHTEGA

Sindi kärestikukeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö „Kuuk”, arhitektuuribüroo Molumba

Laupäeval, 14. augustil Sindi seltsimajas toimunud Sindi kärestikukeskuse arhitektuurivõistluse tulemuste avalikustamisel tehti teatavaks arhitektuuribüroo Molumba võidutöö „Kuuk”, mis peab tagama jõele juurdepääsu ka Sindi linna keskosas.

Žürii liige, endine Sindi linnapea ja praegune Tori vallavolikogu liige Marko Šorin peab enda jaoks peamiseks kriteeriumiks kohaliku inimese vaadet. „Oluline on, et rajatav keskus lisaks jõekaldale atraktiivsust,” nentis Šorin. Ta meenutas paisu maha võtmise üht tingimust, milleks oli lubadus muuta jõgi sintlastele taas ligipääsetavaks ka linna keskosas. Šorini sõnul vastab võidutöö, mille autorid on Karli Luik, Johan Tali, Ann Kristiin Entson ja Harri Kaplan, nendele ootustele kõige enam.

Tori Vallavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Aerutamisföderatsiooni korraldatud arhitektuurivõistluse võitjaks kuulutatud arhitektuuribüroo Molumba võidutöö järel tunnustati veel kahte tööd. Teine ja kolmas koht läksid jagamisele tööde „Kaljukaldal“ (autorid Meelis Viirma, Alar Liin, Kadi Tuul, Kristiina Habicht, Iveete Leht, Lauri Lokko ja Milad Vafaei Nejad inseneribüroost Urmas Nugin) ja „Kärestikuküla“ (autorid Inke-Brett Eek ja Juhan Teppart arhitektuuribüroost Eek ja Mutso) vahel. Auhinnafondist jagati preemiad kolmele tööle: esimene koht 9000 eurot, jagatud teine ja kolmas koht said kumbki 6000 eurot. Ergutuspreemia 3000 eurot jäi žürii otsusel välja andmata, sest polnud piisavalt vastaval tasemel või erilist äramärkimist väärinud töid.

Žürii koosseisu kuulusid Tori vallaarhitekt Kristjan Kullerkan, Tori vallavolikogu liige Marko Šorin, Eesti Aerutamisföderatsiooni president Martin Ilumets, arhitektid Jan Skolimowski ja Liis Uustal ning maastikuarhitekt Anna-Liisa Unt.

Võistlustöödelt oodati rahvusvahelistele aerutamisvõistluste reeglitele vastavat jõeruumi atraktiivset kujundamist, mis looks avalikult kasutatava keskkonna meeldivaks ja tegusaks ajaviiteks nii kohalikele elanikele kui külalistele.

Võistlusala pindala on umbes 157 600 ruutmeetrit.

Hindajate vaates vääris esikohta stiilse arhitektuuriga kärestikukeskus ja kõrval asuv avar plats, mis avab vaated ajaloolisele sõjaeelsele hüdroelektrijaamale (tootis vabrikule elektrit veel viie- ja kuuekümnendatelgi), luues head eeldused naaberkinnistute arendamiseks ja kogu jõeääre aktiveerimiseks.

Žürii hinnangul on võidutöös erinevate funktsioonide paiknemine väga hästi lahendatud. Nii asub kohvik kõige sobivamas kohas. Teise korruse pikk rõdu võimaldab suurepäraselt võistluseid jälgida. Hästi läbi mõeldud laudtee koos vaatetorniga pikendab avatud jõeruumi keskusest allavoolu.

Žürii töös osalenud Eesti Aerutamisföderatsiooni presidendi Martin Ilumetsa sõnul olid kõik esikolmikusse valitud võistlustööd põnevad. „Hindasime kavandite puhul arhitektuurilahenduste terviklikkust ja funktsionaalsust. Võidutöö puhul oli arhitektide vaates tegemist linnaruumiliselt kõige loogilisema tööga, kuid alaliidu vaatenurgast tuleb täpsustada veel mõningad hoone sporditegevust puudutavad detailid ja koostöös meie ekspertidega läbi töötada jõepealse taristu osa,” lausus Ilumets. “Sindi kärestikukeskusest saab kindlasti väga omalaadne ja armastatud koht nii kohalikele kui ka külalistele kaugemalt“.

Töös on näidatud ka kanaliäärset promenaadi, mis jääb siiski alles linna pikema perspektiivi arendusse, sest eeldab vabriku avamist ja toimimist avaliku ruumina.

Eksperdid juhivad oma hinnangus tähelepanu detailidele, millega tuleks edasisel projekteerimisel arvestada. Nad märgivad kärestiku kasutaja ideaalset teekonda: riietusruum – kuivatusruum –paadikuur – kärestik – paadikuur – kuivatusruum – riietusruum. „Teekond kuivatusruumi ja riietusruumi vahel peab olema hoones sees ja võimalikult lühike, kuna liigutakse alusriietuses, mis kärestikult tulles on enamikel juhtudel märg.”