Fotogalerii
Paide linnapea Priit Värk pöördus kohalviibinute poole sõnadega: „See, et oleme üheskoos võidupüha puhul Keskväljakul, laulame hümni ja heiskame Eesti lippe, kinnitab, et tavad ei hääbu ka koroonakiuste. Tõenäoliselt kellelgi polnudki seda hirmu, sest iseseisvuse eest seisnud ja võidelnud sangarite mäletamine on meil osa rahvuslikust aust ja osa meie kodusest kasvatusest.”
Linnapea osundas pühale, mis langeb kokku kesksuvepäevaga, on valguse ja vabaduse püha. Seda enam on sümboolne, et Eesti riigi iseseisvussõjas toimus otsustav Landeswehri lahing just sel ajal. Täpselt 102 aastat hiljem oleme olukorras, kus ühiskond on äsja vabanenud koroona piirangutest. Loomulikult ei saa võrrelda neid sündmusi omavahel, kuid rahva koondumine ühise eesmärgi nimel ja võidukas lõpp on sarnane joon.”
Võidupüha on eestlastele rahvusliku ühtsuse püha, mille tähendus ja tähtsus ajas aina kasvavad
Vabadussõja alguses oli vastloodud mõnetuhandeline rahvaarmee edukast lahingutegevusest kaugel. Siiski jätkus Eesti riigi loojatel ja Vabadussõja juhtidel eneseusku, mis kasvas ja tugevnes aja jooksul ja keerulises olukorras osati tekkinud võimalused targalt ära kasutada.
„Võidupüha on eestlastele rahvusliku ühtsuse püha, mille tähendus ja tähtsus ajas aina kasvavad. Meenutame seda aastast-aastasse, sest iseseisvuse eelduseks on usk iseendasse ja Eesti rahvasse. Paide linna nimel võin öelda, et meie väikelinna elanike – olgu selleks koolijütsid või elukogenud memmed – rinnus tuksuvad rahvuslikku uhkust täis südamed, mis oskavad hinnata vaba maad.”
KU päevatoimetaja