Fotod
Ajaloolisel Piibe maanteel, Jõgevast kümnekonna kilomeetri kaugusel asub omalaadne muuseum: Paduvere talumuuseum. Mõne päeva pärast saab sealne vilje ja ajaloo museaalide kogu viiekümneseks. Sel puhul käis Külauudiste infoveski külas muuseumi peremehel Tiit Läänel, keda avalikus teab ennekõike spordiajakirjaniku ja rohkem kui saja raamatu autorina.
Juttu Tiiduga alustasime tema isast, kunagisest kohalikust majandijuhist Heino Läänest ja emast Vilma Läänest, sest nemad algatasidki kolhoosikorra ajal Paduveresse talumuuseumi asutamise. „Ajendiks oli kindlasti see, et nad mõlemad kasvasid taluperes. Teinud maast madalast talutööd, näinud Eesti omariikluse ülesehitamist ja selle kokkuvarisemist ja hävitamist. Ajalooline mälu ja armastus oma riigi ja koduküla vastu olid kindlasti need tegurid, mis andsid neile innustust tegeleda ajalooga ja koguda kokku esivanemate loodut,” rääkis Tiit. „Loomulikult oli see keeruline ettevõtmine, milleks tehti ettevalmistusi viis-kuus aastat. Põhimõttelist nõusolekut oli rajooni juhtidelt vaja, kuid rohelise tule andis kolhoosi juhatuse koosolek, sest kolhoosidel kui kooperatiivsetel majandusüksustel oli sügaval vene ajal tegelikult suur iseotsustamise võimalus. Oskuslikult asju ajades oli seda ka võimalik kasutada,” jutustas Tiit.
Heino Lääne juhtis Bolševiku kolhoosi, aga ajas seal oma mõttekaaskastega „eesti asja”
Ja ajaloo iroonia üle arutades võib öelda, et nimi ei pruugi rikkuda ei naist ega meest ega ka paikonna kultuurilooga edendamist. Nimelt, Heino Lääne juhtis Bolševiku kolhoosi, aga ajas seal oma mõttekaaskastega „eesti asja”. Uudistasime koos Tiiduga muuseumi hooneid ja vestlesime nende ümberpaigutamisest Paduveresse.
„Hoonete puhul, mis esmajärjekorras Paduverre toodi, oli tegemist mahajäetud külades lagunemisele määratud ehitistega. Nii toodi vana ait Kalalinna külast (püstitati 1967) ja rehielamu Villakvere küllast (1970). Eksponaadid annetasid muuseumile valdavalt piirkonna elanikud, kelle koduses majapidamises leidus noil aegadel siiski veel piisavalt vanu tööriistu ja tarbeesemeid. Ja eksponaate on talumuuseumile toodud ja annetatud läbi viiekümne aasta. Paljud eksponaadid on talumuuseum aastate jooksul ka ostnud.”
Talumuuseumeid on Eestis mitmeid. Mille poolest on Paduvere muuseum eriline, soovin Tiit Läänelt teada. „See pole pelgalt muuseum selle sõna kitsamas tähenduses, vaid muuseumi juurde kuulub peoplats, spordiväljak, lõkkekoht, arhiiv, kirjastustegevus… Ühesõnaga väga erinevad kasutamisvõimalused.”
Tabavalt iseloomustas Paduvere muuseumit paar aastat tagasi endine kultuuriminister Tõnis Lukas, kelle sõnul on Paduvere ainus omataoline muuseum, kus külastajad saavad enamust eksponaate mitte ainult vaadata, vaid ka käega katsuda. Ehk teisisõnu: muuseum, mida saab katsuda.
Otsest nõu ei jõudnud Heino Lääne poeg Tiidule ja tema pereliikmetele muuseumi edendamiseks anda, sest ta lahkus väga ootamatult. Heino Lääne elas aastatel 1921-1992.
„Tegelikult polnud seda vajagi, sest seda oli mulle aastate jooksul antud kaasa koduse kasvatusega, mis õpetas hoidma ja väärtustama nii Eesti kui oma koduvalla ajalugu. Säilitama seda, mis esivanemad on loonud. See oli vanemate nõu, mida nad iga päev oma tegevusega edasi andsid,” kõneles Tiit.
Tiit on nakatanud muuseumiusuga ka oma lapsed ja lapselapsed. „Lapsed ja lapselapsed on juba andnud oma panuse muuseumi tegevusse, löönud kaasa oma võimaluste piires. Kui esialgu pakub see neile lihtsalt põnevust, siis ajapikku tekib selle vana ja erilise olustiku vastu juba vahetu huvi. Selleks ei saa kedagi sundida, see äratundmine tuleb ise, kui olustik seda soodustab.”
Kõige kaugemad külalised on Paduvere talumuuseumis käinud Austraaliast. Rääksime Tiiduga Paduvere talumuuseumi vabaõhukonverentsidest, mida peetud aastatel 2006-2017, menukate näitemängude korraldamisest ja kirjastustegevusest, rahvarohketest suvepidudest, menukate näitemängude korraldamisest ja kirjastustegevusest.
Paduvere talumuuseumi poolesajandi juubel võtab lühidalt kokku muuseumi saamisloo ja arengu läbi viiekümne aasta. 22. juunil toimub juubelihõnguline jaanipidu ansambliga Smilers. 24. ja 25. juulil osaleb talumuuseum avatud talude päevadel ning septembrikuus toimub sünnipäevapidu koos renoveeritud Pedja meierei avamisega. Siis on põhjust tähistada ka muuseumi looja Heino Lääne 100. sünniaastapäeva.
Jaan Lukas