PÖÖRIÖÖL KOHTUSID RAEKÜLAS HÄMARIK JA KOIT

Ülisuur fotogalerii

Marina Mesipuu-Rhun, Raeküla Vanakooli keskuse arendusspetsialist, õpetab pärgade punumist. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Saades möödunud aastal Ruhja linna all asuval Ķoņu kalns’i mäel lätlastelt uueks algatuseks indu otsustas Pärnus tegutsev Raeküla Vanakooli keskus koostöös Pärnu Y-klubiga tähistada tänavusel pööriööl suvise päikeseseisaku saabumist omal kombel ja ammuseid rahvuslikke tavasid arvestavalt.

Suve saabumist tervitati tantsude ja lauludega linnaosa kolmes paigas: Raeküla rannas, Raeküla Vanakooli keskuses ja Pärnu jõe äärsel Liivakal.

21. juuni õhtul kaheksa paiku koguneti Vanakooli juurde, kust alustati kiirkõnnil jalutuskäiku Raeküla randa. Kellel veel pärga punutud polnud, sai rannaala kõrges rohus otsida pärjaks sobivaid taimi. Vanakooli arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun õpetas pärgade punumist. Rannas toimunud viljekavale andis sisu Rahvuskultuuri selts Kirmas. Muusikat tegid Kuppari moori naised.

jäljendati eelmisel suvel nähtud lätlaste tegevust

Tantsumuru keskosa kaunistas suurem lillevanik, mille tegelik otstarve selgus siis kui Mikko Selg süütas ühe paljudest valmis pandud tõrvikutest ja andis selle Kirmase juhendaja Raivo Ermi kätte. Tants käis ümber lillevaniku, mille läheduses seisis leegitsevat tõrvikut hoidev Erm. Mingil hetkel läitis ta kauni vaniku põlema. Nii jäljendati eelmisel suvel nähtud lätlaste tegevust. Lõunanaabritel on sääraseid lillevanikuid palju rohkem, aga eestlased piirdusid hakatuseks ühega.

Tantsumurul ei jäänud Kirmase mehed ja naised üksnes isepäinis tantsima. Kutsuti vaatajaidki tantsu vihtuma. Õpetati karkudel kõndimist, looga alt läbi pugemist ja mõndagi muud põnevat.

Janne Suits ja Kristi Kool. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päikese loojumisel süüdati veel kümneid tõrvikuid põlema ja jalutati Vanakooli tagasi. Õuel pandi valmispandud lõkkepuud põlema. Saabujaid tervitas muusika ja lauluga kahe piigaga ansambel. Suits ja Kool musitseerivad ühiselt alates 2014. aasta sügisest. Janne Suits mängib rootsi nyckelharpat ja Kristi Kool eesti lõõtspilli. Mõlemad laulavad imepäraselt hästi kõlava häälega, sosistati kuulajate hulgas. Mõlemad on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika erialal ja neid vaimustab traditsiooniline tantsumuusika. Kavva võetakse peamiselt eesti lõõtsa, rahvakandle ja viiuli palad; sekka laulavad ammuseid lugusid armastusest ja elust. Nende jutustusedki on sama haaravad nagu pillimäng ja laulud, polnud publik kiitusega kitsi.

Kell 24.00 toimus aastataguste pärgade tulle tõstmine. Pärgasid tulle toojaid polnud palju.

Teeme advendist kuni kolmekuningani jõuluinstalatsiooni Jeesuslapse sünnist

Õuekontserdile järgnes saalikontsert. Vahepeal toodi rannas avatud heategevusloterii auhindade laud Vanakooli õuele ja sealt omakorda tõsteti see saali, kus keskuse juhataja Piia Karro-Selg võttis loosimise käsile. Piia selgitas, et heategevusloteriid korraldab Pärnu Y-klubi, mille liige ta on. Varem on heategevusega kogutud raha näiteks vibusportlase Reena Pärnati toetamiseks teel olümpiale. Nüüd tehakse koostööd ühise katuse all tegutseva Barnabase kogudusega. „Teeme advendist kuni kolmekuningani jõuluinstalatsiooni Jeesuslapse sünnist ja selleks me nüüd raha kogumegi,” rääkis Piia. „Töö teostamiseks on kaasatud meie oma Y-klubi liige, kunstiõpetaja Age Teeääre.” Fortuna ülesannet täitis Mikko Selg.

Heategevusloterii lõppedes tõi Janne Suits veel täiendavalt lauda loosi lisaauhinna. Paar aastat tagasi ilmus neilt kahetähendusliku nimetusega heliplaat “Kasesalu tantsud”.

Kui Suits ja Kool läks hinge tõmbama, asus DJ Urmas Lass oma plaate keerutama. „Täna kuulame ainult neid lugusid, mis sündinud pööripäeva aegu, veidi enne seda või pisut aega pärast seda,” selgitas Lass. Kõlasid Kuldse Trio „Hopp, Johanna” ja paljud teised hoogsalt rütmikad meloodiad.

21. juuni kolmandal tunnil jätkati Vanakooli aulas päikesetõusu ühislaulmisega. Peatset päikese ilmumist tervitati regilauluga. Eestlauljaks oli Nelli Vadam, kes kasutas saateks kannelt. Tal oli kaasas ka parmupill, aga sellel sai mängida Andres Isakar Pärnu djembe-ringist. Vadam on Jänesselja lasteaia muusikaõpetaja, endine Rotiküla elanik, kes õppinud aastatel 1966-1974 Raeküla VIII 8-klassilises koolis. Nüüd esines taas vanas heas tuttavas majas. Kui oli Vanakooli aulas pool tundi laulmise eelsoojendust tehtud, võeti jälle uued tõrvikud kätte ja suunduti Pärnu jõeäärsele Liivakule.

Siiri Metsamägi loeb varasel hommiktunnil Pärnu Liivakul oma luulet raamatust “Tiibade sirutus”, Siiri Metsamägi & Õnne Piiri. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Suuremast hulgast läksid teele päikesele vastu kõige vapramad ja unetumad, keda oli alles jäänud paarikümne hingelise ringis. Oli ka uusi liitujaid. Liivakul luges Pärnu VIII kooli viimase lennu vilistlane Siiri Metsamägi oma luulet raamatust „Tiibade sirutus”, millest leiab Siiri Metsamägi ja Õnne Piiri loomingut. Mõned näitekatked Siiri luuletustest: „tuul selle udu kord laiali ajab / piiskhaaval rõskuse maha sajab / päikene teerajad kuivatab / näha saab kui udu on hajund / tulla saab kui hallad on vajund / pimedus enam ei suiguta”

Ja Siiri luuletus „Rajal”: „hajunud madalad varjavad laed / kõverpeeglid ja sirmid / küünitad kobama piiravaid seinu / – ei ole neid // jälgi jätmas jalatallad / sammud kuuldavad / taas sõõrmeis värske hõng // kõrvus kohin / rinnus tukseturm / pilgus tihkamatu hurm / SU TIIVAD ON TAGASI”

Raamatu “Tiibade sirutus” ilmumisest on täpsemalt kirjas Hooandja lingil, info täieneb pidevalt ka FB lehel. Siiri palub tutvuda ka Hooandja lingiga.

Pärnu Y-klubi president Mikko Selg palus samuti tähelepanu, sest suvise pööripäeva juurde kuulub veel üks tähtis toiming. Mikko volitused lõppesid tänase päevaga ja uueks klubi presidendiks vannutati Marika Kukk. Nii nagu Marina Mesipuu-Rhun asetas eelmise presidendina pärja Mikko pähe, nõnda samuti toimis nüüd Mikko traditsiooni jätkates täna Marika pähe pärga asetades.

Nelli Vadam jätkas Liivaku liival istudes regilauludega:

„Veer, veere, päevakene,

veere, päeva, vetta mööda,

lase kaselatva mööda,

kullatud kõrendit mööda……”

Veel:

„Paista, paista, päevakene,

paista pähe pärja peale,

pähe pärja kirja peale…………..”

Nõnda meelitatakse päikest:

„Tule vällä, päevakene, ma annan sulle pätsi leiba.

Tule vällä, päevakene, ma annan sulle soolasilku.

Tule vällä, päevakene, ma annan sulle tümsu liha.

Tule vällä, päevakene, ma annan sulle pütü piima.

Tule vällä, päevakene, ma annan sulle linast lõnga.”

Urmas Saard & Kärt Saard

Samal teemal:

ÜLISUUR PILDIGALERII: LAULUGA AASTA LÜHEMAL ÖÖL RUHJAS